Palgalõhe esineb jätkuvalt kõikidel tegevusaladel
Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).
Naistöötajate brutotunnitasu oli 2018. aasta oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti.
Palgalõhe vähenes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikategevuses – 6,3 protsendipunkti. Mitmel tegevusalal palgalõhe aga suurenes, kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes (sh organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus).
Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmise brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Statistikaamet teeb iga nelja aasta järel oktoobrikuu kohta statistikatöö „Töötasu struktuur“, mille andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täistööaja ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ning töötasu kohta.
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.