Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.

Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 eri emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson vaatas lähemalt, kes ning millele teadus- ja arendustegevuse raames kulutasid.

2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel registreeriti Eestis 2021. aastal 25 982 kuritegu, mis on 165 võrra rohkem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1623 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 359.