Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Anna oma panus! Statistikaamet viib sel aastal läbi mitu olulist uuringut

Kuupäev 24.01.2025
Artikkel
„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

Vajad andmenõu? Andmekiirabi tõttab appi!

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Statistikaameti missiooniks ja visiooniks on olla andmete kodu, kuhu võib julgesti tulla usaldusväärseid andmeid otsima ja abi küsima. Märtsi lõpus korraldasime andmekirjaoskuse nädala, mille raames sel aastal keskendusime poliitikakujundajatele. Muu hulgas kohtusime paljude ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste esindajatega andmekiirabi-töötoas, et anda ülevaade ja selgem pilt meie rikkalikust andmemaailmast.

Tööpoliitika näitajad

Sisuleht
Kuidas läheb tööturul meestel ja naistel, eestlastel ja muust rahvusest inimestel, tallinlastel ja tartlastel, kõrgharidusega ja põhiharidusega inimestel, lastetutel ja lapsevanematel? Kuidas on tööhõive, töötus ja muud hõivenäitajad elanike rühmades muutunud?

Majanduskriisi haripunktis oli enamik töötajaid rahul nii töö kui ka töösuhte kindlusega

Kuupäev 04.01.2011
Artikkel
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada. Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%). 62% töötajatest oli rahul võimalusega rääkida kaasa töötingimusi ja töökorraldust puudutavates küsimustes, kuigi üle 60% ütles, et

Vabu ametikohti oli viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal

Kuupäev 05.12.2024
Artikkel
„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Kuupäev 01.03.2017
Artikkel
Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Sissetulek

Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)

Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtete tööjõukulud Ettevõtete käive Statistikaamet avaldas 2020. aastal ettevõtete käibe kiirstatistikat. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja FIE-d, kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Andmed on toodud kolme ajaperioodi kohta. Kõige pikemad aegread on alates 2005. aastast, mis hõlmavad ka eelmist majanduskriisi. Lühemad aegread näitavad muutusi alates 2017. aastast. Kõige detailsemalt on esitatud 2020. aasta muutused, et hinnata siis alanud

Ettevõtete tööjõukulu

Sisuleht
Joonisel on esitatud tööjõukulude komponendid tegevusala järgi. Komponentide selgitused on metoodika kirjelduses. Tegevusala Joonistel esitatakse kogu tööjõukulu ja tööjõukulu töötaja kohta ettevõtte põhitegevusala järgi. Joonis võimaldab kõige detailsemalt hinnata alanud kriisi mõju, vaadates kuude ja tegevusalade kaupa ettevõtete tööjõukulu muutust 2020. aastal kolme eelneva aastaga võrreldes. Mõju hindamisel tuleb silmas pidada, märtsi deklaratsioonidel kajastus enamasti märtsi alguses välja makstud veebruari töötasu, mida eriolukorra kehtestamine veel oluliselt ei mõjutanud. Tööjõukulu