Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik selgitas, et Soomest reisis

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 23,5%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta mais võrreldes aprilliga 3,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 33,7%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk ütles, et esimeses kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 594 000. „Vabu ametikohti oli enim hariduse tegevusalal (1274) ja avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal (1254). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 736),“ sõnas ta. Analüütik selgitas, et vabad ametikohad moodustasid 2025. aasta esimeses kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,5%. Mullu esimeses kvartalis moodustasid vabad ametikohad 1,6%. Selle aasta esimeses kvartalis oli vabu ametikohti lisaks haridusele ja avalikule haldusele

Korterite hinnad tõusid kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 5,5% ja majade hinnad 4,7%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses 2024. aasta neljandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes jäid kolmandas kvartalis korterite hinnad peaaegu samale tasemele, tõustes vaid 0,3%. Tallinna korterite hinnad tõusid 1,7% ja mujal langesid. Majade hinnad langesid üle Eesti 2,9%, olles varem tõusnud kolm kvartalit järjest,“ ütles Umbleja. Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem

Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab