Otsingu tulemused

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?

Tänavu III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni ja töötute arv oli Eesti taasiseseisvusaja suurim, teatab Statistikaamet. Positiivne muutus tööturul oli see, et tööhõive vähenemine peatus.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmetel oli juunis töösuhteid vähem kui eelmise aasta samas kuus. Langusega paistavad silma ehitus ja sellega seotud tegevusalad, kuid on ka sektoreid, kus töösuhete arv on mullusega võrreldes kasvanud.