Otsingu tulemused

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%, teatab Statistikaamet. Töötus näitas teises kvartalis ajutiselt kasvamismärke, kuid seda eelkõige seni mitteaktiivsete tööturule lisandumise tõttu. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. IV kvartalis oli väga madal noorte (15–24-aastaste) töötuse määr – 6,2%.

Eesti on Euroopas juba aastakümneid silma paistnud suhteliselt suure lahkuminevate kooselude arvu poolest. Ühtlasi tähendab see, et siin on sarnaselt teiste Põhjamaadega küllaltki palju kärgperesid ja lapsi, kelle vanemad ei ela üheskoos. Et saada rohkem teada selliste laste ja vanemate kohta, kes ühes majapidamises ei ela, uuriti 2021. aasta sotsiaaluuringus (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) muuhulgas kärgperede elukorralduse kohta.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 5% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuhi Evelin Puura sõnul mõjutas tänavu augustis kaubavahetust jätkuv ekspordi ja impordi vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Augustis vähenes eksport liikmesriikidesse aastatagusega võrreldes 3% ja import nendest 8%. Samas aga suurenes eksport 6% Euroopa Liidu välistesse riikidesse,“ tõi Puura välja. Kaupadest eksporditi augustis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem mineraalsete kütuste (31 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 82 500 rahvakultuuri harrastajat, kellest 59 000 tegeles koorilaulu või rahvatantsuga. Tuhande elaniku kohta oli kõige enam harrastajaid Võrumaal ja kõige vähem Ida-Virumaal.

Eestis on muuseumid jätkuvalt populaarsed. 2016. aastal külastati Eesti muuseume kokku 3,5 miljonit korda, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada