Otsingu tulemused

Leibkonna eelarve uuring algas 1. detsembril ning kestab aasta aega. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulupäevikut, kuhu märgitakse igapäevased kulutused. Päevikus ei küsita infot kommunaalkulude, eluasemelaenude, autoliisingute ja muude tarbekaupade järelmaksude ega ka regulaarsete sideteenuste kulude kohta. Esimeste uuringus osalejate jaoks algab päeviku täitmine 29. detsembril, päevikut saab täita nii veebis kui ka paberil. „Selleks, et me saaksime terve aasta lõikes ülevaate leibkondade kulutustest, et piltlikult öeldes oleksid sees

Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne (EKOMAR) on kõige mahukam ja olulisem aasta andmeid hõlmav statistikatöö. EKOMARi andmed on makromajanduse statistika ja põllumajanduse arvepidamise sisendiks ning leiavad kasutust tootjahindade- ja keskkonnastatistika tegemisel. Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rõhutas, et saadud andmed aitavad hinnata, kuidas meie ettevõtjatel ja Eesti majandusel tervikuna läheb. „Ettevõtete majandusnäitajate põhjal saab jälgida ettevõtete finantsseisundit, selgitada välja majanduse trendid ja teha otsuseid

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,“ tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja. Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail. Tutvu kiirhinnanguga ka

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui detsembris jäi müügimaht 2024. aasta detsembriga võrreldes samaks, siis jaanuaris hakkas see kasvama. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus maht kasvas 2025. aasta sama kuuga võrreldes 24%. Selle taga oli peamiselt mootorikütuste hindade odavnemine,“ lisas Pihlak. „Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul olid ligi pooled 2025. aasta novembris Eesti majutusettevõtete külastajatest välisturistid ja pooled siseturistid, vastavalt 127 273 välis- ja 127 716 siseturisti. „2019. aasta novembrile jäi välisturistide arv siiski 13% alla. Siseturiste oli kriisieelse novembriga võrreldes rohkem (10%), nagu on olnud ka varasemates kuudes,“ täpsustas Pukk. Soome turiste oli vähem, Läti turiste rohkem kui aasta varem Enim saabus välisturiste Soomest (ligi 40 900), Lätist (25 600), Suurbritanniast (6100), Saksamaalt (5800) ja Leedust (5300)

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak. Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2023. aasta septembris võrreldes augustiga 0,7% ja langes võrreldes eelmise aasta septembriga 2,5%.