Otsingu tulemused

Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta novembris majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on 1% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11% vähem kui selle aasta oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piimatoodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes majapidamistes kohapeal tarbimiseks.

Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.

Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta jaanuaris 766 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 869 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 7%.