Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2024. aasta teises kvartalis aeglustus. Võrreldes 2023. aasta teise kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 1,7%.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Tegemist on igasuvise revisjoniga, mille käigus võetakse arvesse uusi andmeallikaid ja täpsustatud arvestusi. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul tavapärane uute andmete lisandumine ja arvestuste uuendamine ebatavalisi muutusi SKP nominaalsetes näitajates kaasa ei toonud. „Märgatavam mõju oli hinnamuudatuste täpsustamisel ja seeläbi reaalse SKP näitajale. Täpsustused reaalse SKP hinnakomponendis ei olnud seotud tarbijahinnaindeksi metoodika uuendusega,” rääkis Müürsepp. Revisjoni käigus paranesid kiire hinnatõusu perioodi jäänud 2022. aasta näitajad

Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise. Kas raha tegelikult kaob? Muidugi mitte. Raha lihtsalt liigub – me teenime seda oma töö, teadmiste ja oskustega ning vahetame selle kaupade ja teenuste vastu. Ometi on ilmselt igaüks meist vähemalt korra kuu lõpus mõelnud: „Kuhu see raha küll kadus?“. Arved said makstud, poeskäigud tehtud, paar kohvi või jäätist ostetud ning mõni tellimus telefonis paari nupuvajutusega kinnitatud. Midagi erilist justkui ei ostnud, aga pangakonto näitab