Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis on 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks. Enim vähenes suhteline vaesus

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks

Üks suurima valimiga küsimustik on „Palk ja tööjõud“, mida 2025. aastal täidab veidi üle 2 500 ettevõtte. Suurema töötajate arvuga asutused peavad need andmed esitama igal kuul ehk 12 korda aastas. Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul kulub igal andmeesitajal selleks keskmiselt 35 minutit. “Esitades palga- ja tööjõu andmed statistikaametile automaatselt, saab märkimisväärselt hoida kokku nii aega kui ka raha,” märkis ta. Lisaks ettevõtete halduskoormuse vähendamisele aitab automatiseerimine ehk andmepõhine aruandlus statistikaametil pakkuda sujuvamaid ja

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Abielud 2024. aastal abiellus 6361 paari. Seda on 143 võrra ehk 2% vähem kui 2023. aastal. Keskmine vanus esmaabiellumisel on sarnane varasemale trendile – esimest korda abielluv mees oli keskmiselt 32-aastane ja naine 30-aastane. Kõigist 2024. aastal abiellunud meestest moodustasid alla 30-aastased 25%. Kõigist abiellunud naistest moodustasid alla 30-aastased 37%. Kõige rohkem abielusid sõlmiti möödunud aastal reedel, 8. augustil, kui abiellus 126 paari. Populaarsed kuupäevad abiellumiseks olid veel 24. aprill (90), 24. juuli (89), 24. august (76) ja 24. mai (63). Abiellumise hetkel oli

Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,“ selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura. 2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%.

Mais kasvas mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses 13% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 5%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kiirenes mais toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%. „Vähenemisele avaldas mais mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus. Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes aastases võrdluses viimati 2024. aasta märtsis ehk 14 kuud tagasi,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 27% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse

Maikuu teisel pühapäeval tähistab emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt saab tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Mida näitavad statistikaameti andmed Eesti emade kohta?

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu. Joonisel on ametid järjestatud keskmise palga järgi: ühes otsas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete (3,1%), toiduainete (1,9%) ning elektriseadmete (6,8%) tootmise vähenemine. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8%,“ lisas Bunder. „Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise