Otsingu tulemused

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaamet esitleb täna, 31. juulil vastvalminud kogumikku „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis annab ülevaate Eesti keskkonna-, sotsiaal- ja majanduselust ning pakub võrdlusi teiste Euroopa riikidega.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu