Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et novembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim toidukauplused, kus müügimaht kahanes aastaga 4%. „Samal ajal jätkas tööstuskaupade kaupluste müügimaht kasvu ka novembris ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%,“ kirjeldas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 15% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. 10% võrra suurenes müügimaht posti või interneti teel kaupu

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (7,8%), metalltoodete (5,8%), elektriseadmete (20%) tootmine ning vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine,“ selgitas analüütik. Ta lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (21,2%) toomine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta novembris 68,4% välisturule. Võrreldes 2023

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. „Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi märtsi andmed avaldab statistikaamet 7. aprillil

Leibkonna eelarve uuring algas 1. detsembril ning kestab aasta aega. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulupäevikut, kuhu märgitakse igapäevased kulutused. Päevikus ei küsita infot kommunaalkulude, eluasemelaenude, autoliisingute ja muude tarbekaupade järelmaksude ega ka regulaarsete sideteenuste kulude kohta. Esimeste uuringus osalejate jaoks algab päeviku täitmine 29. detsembril, päevikut saab täita nii veebis kui ka paberil. „Selleks, et me saaksime terve aasta lõikes ülevaate leibkondade kulutustest, et piltlikult öeldes oleksid sees

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

„Inimeste tarbimisharjumused muutuvad, tehnoloogia uueneb ja andmeid tekib järjest juurde. Statistikaamet peab nende muutustega kaasas käima ja oma metoodikaid järjepidevalt ajakohastama,“ selgitas statistikaameti peadirektor Urmet Lee. Jaanuarist kasutusele võetud uuendused puudutavad toidukaupu ja elektrit. „Hea koostöö elektrimüüjate ja jaekaubanduskettidega võimaldab tänaseks Eestis indeksit arvutada täpsemalt kui kunagi varem. See tähendab, et neljandik tarbija ostukorvi andmetest saadakse nüüd palju kvaliteetsematest allikatest,“ tõdes Lee. Ta märkis, et arendustööd tarbijahinnaindeksi

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aasta novembris Eesti majutusettevõtteid 119 000 välis- ja 128 000 siseturisti. Siseturistide arv, mis oli 2024. aasta enamikel kuudel aastases võrdluses olnud languses, pöördus 2024. aasta oktoobris tõusule ja tõus jätkus ka novembris. 2019. aasta novembrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv 2024. aastal siiski 6% alla. „Võrreldes kriisieelse rekordaasta novembriga oli siseturiste majutusettevõtetes 12 000 võrra rohkem, samas välisturiste 27 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Analüütik selgitas, et Soomest reisis

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski selgitas, et üldist hinnatõusu veavad peamiselt toidukaubad, millel on tarbijahinnaindeksis kõige suurem osakaal. „Septembris ja oktoobris toidukaupade hinnad langesid, kuid novembris hakkasid taas tõusma,“ lisas Veski. Toidukaubad kallinesid novembris võrreldes oktoobriga 1%. Toidu hinnatõusu mõjutasid enim köögivilja 1,9%, juustu 3,3%, värske või jahutatud kala 7,7% ning leivatoodete 2,7% hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värskete puuviljade ja marjade 1,4% ning vorstide ja suitsulihatoodete 1% hinnalangus. „Võrreldes selle

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2023. aasta septembris võrreldes augustiga 0,7% ja langes võrreldes eelmise aasta septembriga 2,5%.