Otsingu tulemused

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti palgarakendusest ametipalk.stat.ee on nüüdsest kättesaadavad ka selle aasta esimese kvartali palgaandmed. Rakendusse lisandusid juurde ka 11 ametirühma mediaanpalgad.

Veebruari lõpuga sai läbi rahva ja eluruumide loenduse küsitlus, mis erines varasematest loendustest paljuski. Seega on paras aeg teha toimunust vahekokkuvõtteid ja panna vajalik teadmine edaspidi analoogsete uuringute planeerimiseks kõrva taha.

Statistikaamet tutvustas täna, 14. novembril, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee kinnitab, et oleme suureks Eesti e-rahvaloenduseks valmis. Uurisime värskelt juhilt, mis on sel korral teisiti ja miks peaks igaüks loendusel osalema.

Igal suuremal kampaanial ja aktsioonil peab olema oma nägu ja iseloom. Kõiki Eesti inimesi puudutava rahva ja eluruumide loenduse puhul aitavad iseloomu näidata ning esmatutvust luua kampaania äsja valminud logo, hüüdlause ja nüüdsest avatud sotsiaalmeediakanalite kontod. Miks need said just sellised ja kust neid leida?

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.