Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg. Sündide arv jätkab langemist Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates

Statistikaameti veebilehel asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad andmebaasis Eesti elu iseloomustavad põhinäitajad. Riikliku statistika seaduse järgi tehakse uuenenud andmed avalikuks kõigile kasutajatele samal ajal: kalendris märgitud kuupäeval kell 8.00. Enne avaldamiskalendris olevat tähtpäeva ei või riiklikku statistikat levitada. Riikliku statistika tegijana kajastab Statistikaamet Eesti ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustab ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks

2. mail toimunud statistikanõukogu avaistungil valiti nõukogu järgmiseks esimeheks tunnustatud finants- ja juhtimiskonsultant Urmas Kaarlep.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Andmed on varandus, mille abil jutustada lugusid. Oskus andmed omavahel rääkima panna annab võimaluse maailma andmete kaudu mõtestada ja seeläbi paremasse homsesse panustada. „Andmete taga peitub suur ja võimas nähtamatu maailm,“ ütleb andmefänn Richard Toom. Millised väljakutsed noor tudeng statistikaameti praktika käigus seljatas ja mida huvitavat andmelaekast välja kaevas, ei osanud ta esialgu ettegi kujutada.