Otsingu tulemused

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve

Statistikaamet pani kaardile paar võimalust, mida suvel Eestis puhkamiseks kasutada. Miks mitte külastada mõne maakonna loomanimelisi, mehe- või naisenimega külasid või hoopis Eestis asuvaid maailma suurlinnade nimekaimudest paiku? Head avastamist!

Kolmapäeval, 5. augustil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Eestis. Ta kohtub Statistikaameti peadirektori, rahandusministri ja statistikanõukogu liikmetega ning peab avaliku loengu.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud. Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). Väga heaks või

16.-18. juunini on Statistikaametis visiidil Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ekspertgrupp, et anda viimane lihv raportile, mis annab hinnangu Eesti võimele täita OECDga liitumisel kaasnevaid statistikanõudeid.