Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul näitavad aprilli andmed, et töötleva tööstuse toodangu kasv on muutunud laiapõhjaliseks. „Aprillis suurenes tööstustoodangu maht enamikes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (3,1%), elektriseadmete (7,3%), metalltoodete (6,6%) ja toiduainete tootmine (6,1%),“ tõi Bunder välja. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes keemiatoodete (7,6%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (3,2%) tootmine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta aprillis 65,2% välisturule. Võrreldes 2024

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab aga arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski: „Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud.“ Tarbijahinnaindeksi jaanuari andmed avaldab statistikaamet 7. veebruaril. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed 21. veebruaril. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%, siis aprillis kasv mõnevõrra kiirenes. „Müügimahu suurenemist mõjutasid aprillis mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas aastaga vastavalt 18% ja 7%,“ selgitas Pihlak. Tööstuskaupadest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 34% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 3%

Statistikaameti esialgsetel* andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4% ja võlatase 19,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu 5% piiri, jõudes augustis 6,1%ni. Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4%. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2% võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski. Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele 4%, sealhulgas üür 3,7% ja elekter 13,2%. Elektri

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5%, sama suurt langust nagu praegu nägime aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris. „Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7% võrra kallinenud toidukaubad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2% kallinemine ning puuviljade 15% ja šokolaadi 36,8% hinnatõus. Aastaga on odavnenud