Otsingu tulemused

Sõiduauto oli kunagi luksusese, praeguseks on ta korraga nii tarbeese kui ka asendamatu neljarattaline pereliige. Autovaba päeva eel uurib Statistikaamet põgusalt autostumist ning sellega seotud nähtuseid Eestis ning Euroopas.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 29.06.2012 Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Täna, 20. oktoobril tähistatakse ÜRO eestvedamisel esimest korda ülemaailmset statistikapäeva, Statistikaamet korraldab sel puhul konverentsi „Eesti statistika luubi all”.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.09.2012 Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Täna, 14. jaanuaril toimub Õiguskantsleri kantseleis Statistikaameti kogumiku „Laste heaolu“ esitlusseminar. Kogumik koondab laste heaolu puudutavad teemad ning annab ülevaate Eesti laste olukorrast.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 100 lk Ilmus: 31.03.2011 Kvartalikiri sisaldab peamiselt artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid — värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhiliste näitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka noppeid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning