Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Andmeid on palju ning neid tekib pidevalt juurde, ent nende kiire leidmise ja tõhusa kasutamise võtmeks on hästi korraldatud andmehaldus. Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ning juhendab ja nõustab avaliku sektori asutusi andmete korrastamisel. Selles blogisarjas jagame erinevate asutuste kogemusi ja väljakutseid oma andmehaldussüsteemi edendamisel – aga ka nende nõuandeid teistele organisatsioonidele. Kevadel kirjutasime transpordiameti kogemusest . Seekord vaatame, milline on andmete korrastamisel olnud maksu-ja tolliameti teekond. Koostöös statistikaametiga võttis MTA kaks

Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli üle 609 000. Tööle võeti 50 365 inimest. 76% vabadest ametikohtadest asus Harjumaal.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal. Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas „Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski ütles, et viimati oli tarbijahinnaindeksi aastane tõus sarnasel tasemel 2025. aasta jaanuaris, kui tarbijahinnaindeks tõusis 3,9%. „Võrreldes detsembriga mõjutasid 2026. aasta jaanuaris tarbijahinnaindeksi tõusu peamiselt elekter, toit ja alkohol. Elektri börsihind tõusis jaanuaris erakordselt kõrgele, mistõttu tõusis elektrihinnaindeks detsembriga võrreldes 22,2%. Toidukaubad kallinesid jaanuaris 2,3%, millest enim mõjutasid indeksi tõusu köögiviljade 11,1% ning liha ja lihatoodete 2% kallinemine. Alkoholi 5,3% hinnatõusu taga

„Keskmine Eesti mees on 40 aastat vana ja kõige rohkem on meil 35-aastaseid mehi. Populaarseim mehenimi selles vanuses on Martin,“ selgitas statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. Selgub, et täiskasvanud meestest 32% on kõrgharidusega, 47% keskharidusega ja 19% põhiharidusega. Kuus kümnest täisealisest Eesti mehest on isad ning neli kümnest on abielus. 100-aastaste ja vanemate seas on mehi 23, naisi 191 2023. aasta andmetest selgus, et mehed elavad tervena 56,4 aastat ning naised 59,5 aastat. „Nii meeste kui naiste puhul on tervena elatud aastate arv

Taasavaldame 2024. aasta jaanuaris ilmunud loo , kus kirjutasime, mille peale kulub vahepealne aeg ja millist infot saame täpsustatud rahvaarvuga. 2024. aasta rahvastikuandmed asendasime artiklis 2026. aasta rahvastikuandmetega. Muidugi mõista on Eestis kasutusel rahvastikuregister, kuhu kantakse sisse nii elanike sünnid kui ka surmad. Niisamuti on seal olemas info elukohariigi kohta – elanik saab registrile teatada oma Eestist lahkumisest (väljarändest) ja Eestisse saabumisest (sisserändest). Sellise meetodiga, kus eelmise aasta rahvaarvust arvatakse maha aasta jooksul surnud ja siit lahkunud

Müügimaht kahanes nii tööstuskaupade ja toidukaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et koos augusti andmetega on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud juba 24 kuud järjest. „Müügimahu vähenemist mõjutasid augustis enim tööstuskaupade ja toidukaupade kauplused, kus maht kahanes mõlemas eelmise aastaga võrreldes 4%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest enim ehk 12% vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügimaht kahanes veel ka 6% posti või interneti

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (7,8%), metalltoodete (5,8%), elektriseadmete (20%) tootmine ning vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine,“ selgitas analüütik. Ta lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (21,2%) toomine. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta novembris 68,4% välisturule. Võrreldes 2023