Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kevadel pidamata jäänud pulmad peeti suve teises pooles

Kuupäev 21.09.2020
Artikkel
Statistikaameti esialgsete andmete alusel sõlmiti tänavu juunis, juulis ja augustis 63 abielu vähem kui mullu samal ajal. Lahutuste arv suurenes sama ajaga võrreldes 88 võrra. Kokku abiellus kolme viimase kuu jooksul 2432 ja lahutas 829 paari.

Leibkonnad

Valdkond
Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on

Esimeses kvartalis pidurdus abiellumine ning suurenes suremus

Kuupäev 20.04.2021
Artikkel
Selle aasta esimeses kvartalis sündis esialgsetel andmetel 15 last vähem ning suri 921 inimest rohkem kui 2020. aastal esimese kolme kuuga. Abielusid sõlmiti 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem.

Kukkumised ja uppumised võtsid mullu rekordiliselt palju elusid

Kuupäev 09.06.2021
Artikkel
Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.

Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Tarbijahinnaindeks veebruaris

Kuupäev 07.03.2019
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2019. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,2% ning eelmise aasta veebruariga võrreldes 2,0%, teatab Statistikaamet.

Hindade ja palkade tõus – järeldused sõltuvad võrdlusperioodist

Kuupäev 18.08.2012
Artikkel
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Tarbijahinnaindeks jaanuaris tõusis

Kuupäev 07.02.2018
Artikkel
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta jaanuaris võrreldes 2017. aasta detsembriga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,5%, teatab Statistikaamet.