Otsingu tulemused

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1,1 miljardi euro eest, millest hooneid 684 miljoni ja rajatisi 455 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,9% vähem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 1,6% rohkem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõi välja, et pärast esimese kvartali ehitusmahtude kasvu teises ja kolmandas kvartalis mahud veidi vähenesid. „Kolme kvartali kokkuvõttes ehitati sel aastal siiski 0,6% rohkem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga,“ lisas

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta juulis võrreldes juuniga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 0,8%.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid mais tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Tarbijahinnaindeksi mai andmed avaldab statistikaamet 6. juunil. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 17. juunil. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti andmebaasis. Vaata ka hindade

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid ligi 153 000 välis- ja 138 000 siseturisti. Välisturiste peatus oktoobris Eesti majutusettevõtetes mõnevõrra enam kui siseturiste ehk 52% kõigist majutuskohtades peatunud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse oktoobriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 7% võrra rohkem. Pandeemiaeelse tasemega võrreldes oli välisturiste aga 12% võrra vähem,“ selgitas Laurmaa. „Samal ajal suurenes siseturistide arv. Mulluse oktoobriga võrreldes

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega enim palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehitusmaterjalid kallinesid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud tõusid 0,1%. Võrreldes kolmanda kvartaliga panustas indeksi kasvu enim taas

Septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 157 000 välis- ja 131 000 siseturisti. Välisturiste peatus septembris Eesti majutusettevõtetes veidi rohkem kui siseturiste ehk 55% kõigist majutuskohtades majutatud turistidest. Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on välisturistide arv sel aastal kasvanud enamikel kuudel. „Kui võrrelda mulluse septembriga, siis tänavu oli majutusettevõtetes välisturiste 3% võrra rohkem. Samas pandeemiaeelsele tasemele jäi välisturistide arv endiselt alla,“ selgitas Laurmaa. „Üle kolme kuu suurenes ka siseturistide arv. Mulluse septembriga võrreldes

Augustis külastas Eesti majutusettevõtteid 240 700 välis- ja 218 500 siseturisti. Välisturiste (52%) peatus Eestis veidi enam kui siseturiste (48%). Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul on sel aastal välisturistide arv suurenenud enamikel kuudel. „Mulluse augustiga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste 4% enam, kuigi pandeemiaeelsest tasemest jääme veel pisut maha,“ tõdes ta. „Kuigi siseturistide arv veidi vähenes, on siseturism hästi taastunud, ületades pandeemiaeelse 2019. aasta augusti taset 8% võrra,“ lisas Laurmaa. Soomest saabus augustis Eestisse 62 400

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Esialgsel hinnangul mõjutasid aprilli tarbijahindade harmoneeritud indeksit enim kallinenud tervishoiuteenused ja toit, teisalt odavamad eluasemekulud,“ tõi statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski välja. Tarbijahinnaindeksi aprilli andmed avaldab statistikaamet 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi andmed 16. mail. Tutvu kiirhinnanguga ka

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine.