Otsingu tulemused

Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad. Statistikaameti praktikandi Rasmus Vabriti sõnul paistab kalade ja kalatoodete ekspordis silma selge hooajalisus. „Kõige rohkem eksporditakse Eesti päritolu kalu ja kalatooteid talve lõpus ja kevade alguses ning kõige vähem suvel. Seda mõjutab eelkõige külmutatud räime ja kilu väljavedu,“ lisas Vabrit. Kõige enam eksporditakse kalu ja kalatooteid märtsis Aastatel 2021–2025 eksporditi Eesti päritolu kalu ja kalatooteid kõige rohkem märtsis, mil keskmine ekspordimaht ulatus 8916 tonnini. Kõige väiksem oli

Eesti toidu kuu raames uurib statistikaamet, mida andmed Eesti toidu kohta räägivad. Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul oli tänavu esimese kvartali lõpuks sigade arv Eestis kahanenud kõigi aegade madalaimale tasemele – 190 000 loomani, kuid teise kvartali lõpus oli see juba kasvanud 218 000ni. „Veiste arv suurenes teises kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2% ja pikalt vähenenud piimalehmade arv on kasvanud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele – 85 200 loomani. Ehkki raskused ei ole möödas, paistab loomakasvatuses juba väikeseid taastumise märke,“ kommenteeris

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices). „Esialgsetel andmetel avaldasid juuli indeksile suurimat mõju kallinenud eluasemega seotud kulud ning majutusteenused ja toitlustus,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets. Juuli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 7. augustil . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi juuli andmed avaldatakse 18

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices). „Esialgsel hinnangul on aprilli indeksi tõusu taga peamiselt diislikütuse ja bensiini kõrged hinnad, mille on põhjustanud sõjalised konfliktid Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Aprilli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 8. mail . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aprilli andmed avaldatakse 19

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta veebruariga enim hinnatõus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas metalltoodete, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,3%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,9%,“ täiendas Šokman. Võrreldes jaanuariga mõjutas veebruaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta märtsiga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise ning mööblitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9%, sealhulgas toiduainete tootmises 2,7%,“ täiendas Šokman. Võrreldes veebruariga mõjutas märtsis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Veel mõjutas

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman selgitas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2024. aasta jaanuariga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning mäetööstuses. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 0,8%,“ lisas Šokman. Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas jaanuaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate palgatõus, mis moodustas indeksi muutusest 37%. Siiski oli palgatõusu mõju indeksi muutusele 5,5 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. „Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,1% ja mehhanismidele 1,2%, materjalid kallinesid 1,2%. Masinate hinnatõusu taga oli eelkõige transpordikulude kasv ja materjalide hinnatõusu toetas enim puidu ja puittoodete hindade tõus,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

2026. aasta esimese kuue kuu jooksul peatus Eesti majutusettevõtetes üle 874 900 välis- ja ligi 789 400 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta esimese poolaastaga võrreldes 5% rohkem, kokku 3,04 miljonit,“ ütles Pukk. Välisturistid veetsid 2026. aasta esimesel poolel majutusettevõtetes üle 1,72 miljoni öö ning siseturistid üle 1,32 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 7% rohkem ja siseturistide ööbimisi 3% rohkem. Võrreldes kriisieelse 2019. aasta esimese kuue