Otsingu tulemused

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta

31. märtsi keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus loendati esialgsetel andmetel kokku 12 531 inimest. REL 2011 prooviloenduse eesmärk oli katsetada loenduse metoodikat, loodud infosüsteeme ja üldist töökorraldust. „Esialgsete andmete põhjal võib öelda, et see ka õnnestus. Eriti rõõmustas prooviloenduspiirkondade elanike ning omavalitsuste vastutulelikkus ja valmidus ettevõtmisega kaasa tulla,” ütles REL 2011 projektijuht Diana Beltadze. „Saime prooviloendusel osalenud inimestelt palju asjalikku tagasisidet. Sellest on 2011. aasta

Kõrvutades täistööajaga töötajate keskmist töönädala pikkust ja palka selgub, et soodsaim tööaja ja palga suhe on finants- ja kindlustustegevuses.

Keskööl lõppes 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse e-loendus, mille käigus loendati internetis 5497 inimest, teatab Statistikaamet. Prooviloendus jätkub märtsikuus küsitlusloendusega, kui e-loendusel mitteosalenud elanikke külastab Statistikaameti küsitleja.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.