Otsingu tulemused

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-478-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 192 lk Ilmus: 30.11.2010 2010. aastal hakkab ilmuma uus piirkondliku statistika analüütiline väljaanne, mis on kahe seni ilmunud väljaande — „Linnad ja vallad arvudes” ning „Maakonnad arvudes” — järglane. Kogumikus analüüsitakse Eesti piirkondlikku arengut — peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsid käsitlevad rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutusi ning nende piirkondlikke erisusi. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-545-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 132 lk Ilmus: 28.11.2014 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. Mõnda valdkonda käsitletakse ka detailsemalt, näiteks asustusüksuste ja asumite kaupa. Kogumik tugineb peamiselt rahva ja eluruumide loenduse andmetele. Teemasid analüüsitakse eelkõige geoinfosüsteemi vahendite abil ning seepärast on kogumikus kesksel kohal teemakaardid, mille tõlgendamist hõlbustavad kommentaarid. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias

20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “ Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias. OECD raport „Kuidas elu läheb? Mõõtes heaolu“ on 2009. aastal ilmunud Stiglitz-Sen-Fitoussi heaolu kontseptsiooni edasiarendus. Heaolu on mitmedimensiooniline, hõlmates keskkonda, majandust ja sotsiaalelu. Sarnaselt Stiglitzi raportile kasutab OECD heaolu mõistet üldistusena, mille alla koonduvad materiaalsed, elukvaliteedi ning

Statistikaamet esitleb täna, 26. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2013", mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.

Kaheksas märts on rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.