Otsingu tulemused

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% vähemalt 15-aastastest elanikest.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ligilähedast kasumit teenisid ettevõtted viimati 2006. ja 2008. aastal.

Statistikaameti ettevõtete kiirstatistikas on nüüd andmed ka ettevõtete käibe kohta kohalike omavalituste lõikes. Lisandus ettevõtete käive ja selle osatähtsus kogu Eesti ettevõtete deklareeritud käibest. Samuti on välja toodud suurima käibega ettevõtte ja suurima käibega tegevusala osatähtsused. Andmeid ilmestaval kaardil kujutatakse kuukäibe suhteline muutus protsentides 2020. aastal võrreldes eelneva aasta sama kuuga.

Statistikaameti andmetel on Eesti sadamate ja raudteede kaubamaht 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul Venemaa transiidi vähenemise tõttu kiirelt kahanenud.

Ettevõtlussektori müügitulu, kulud ja kogukasum suurenesid 2012. aasta I kvartalis nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Samas muudab eelmise aasta kõrge võrdlusbaas kasvutempo aeglasemaks.

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.