Otsingu tulemused

Kasutusjuhend

Sisuleht

Statistikaameti veebileht vastab WCAG 2.1 AA juurdepääsetavusnõuetele osaliselt. Kasutatud on teatud tehnilisi vahendeid ja veebilehe sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad seda kasutada nägemis-, kuulmis-, kõne-, õppimis-, neuroloogilise või füü silise puudega inimestel. Infole juurdepääsetavust on võimalik parandada arvuti brauseri- ja operatsioonisüsteemi seadete alt. Allpool on digiligipääsetavuse funktsioonide kasutusjuhend, mis annab ülevaate põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav inglise keeles. Ligipääsetavuse teatis kehtib domeenide www.stat.ee ja

Uus iseteenindus

Sisuleht

eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee . Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. Iseteeninduskeskkonnas on statistikaameti e-teenuste kasutajatel mitu uut võimalust, mida eSTATis ei olnud. Aja jooksul tuleb kasutajamugavust pakkuvaid võimalusi juurde. Mis kasutajale muutub? Uude keskkonda

Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?

Kuupäev 02.10.2024

Artikkel

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Mis sel aastal väliskaubandusstatistika andmete kogumises muutus?

Kuupäev 19.02.2025

Artikkel

Statistikaameti väliskaubandustiimi juht Evelin Puura tuletab meelde, et ettevõtted ei pea enam Intrastati kauba saabumise küsimustikku esitama. „Statistikaameti klienditugi sai jaanuari andmete esitamisel palju pöördumisi, kus sooviti kauba saabumise andmeid esitada. Kinnitan, et seda enam tegema ei pea,“ rõhutas Puura. Eesti on EL-is esimene riik, kus ei tule esitada Intrastati kauba saabumise küsimustikku ja selle asemel hakatakse kasutama nende riikide andmeid, kust kaup välja saadeti. Mis muutub paremaks? Väheneb Eesti ettevõtete halduskoormus, ettevõtted ei pea enam 2025. aasta kohta

Majutusettevõtteid külastas juulis üle poole miljoni turisti

Kuupäev 10.09.2025

Artikkel

Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide

Mais kasvas sise- ja välisturistide arv aastaga 4%

Kuupäev 08.07.2025

Artikkel

Mais külastas Eesti majutusettevõtteid 169 300 välis- ja 134 900 siseturisti. Nii nagu eelmise aasta mais, peatus siin rohkem välisturiste kui siseturiste: külastajatest 56% olid välis- ja 44% siseturistid. Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa tõi välja, et välisturistide arv on selle aasta enamikel kuudel suurenenud. „Välisturiste oli aastases võrdluses 4% rohkem, kuid nende arv ei ole veel täielikult taastunud varasemast madalseisust,“ täpsustas ta. „Siseturism on taastunud ja ületanud pandeemiaeelse taseme. Siseturiste oli majutusettevõtetes võrreldes mulluse maiga 4% rohkem ja

Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?

Kuupäev 17.10.2024

Artikkel

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Turistide arv kasvas juunis mullusega võrreldes 2% (parandatud 18.08.2025)

Kuupäev 08.08.2025

Artikkel

Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on

Head vabariigi aastapäeva! Milline on Eesti elu ümber numbri 107?

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

„Järjepidevat rahvastikustatistikat hakati tootma 1919. aastast ja iseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus korraldati 1922. aastal,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik. „Pole täpselt teada, kui palju lapsi sündis Eestis 107 aastat tagasi. 1919. aastal on kirjas 18 456 elussündi, 1922. aastal ehk esimese rahvaloenduse aastal 22 255 sündi ja loenduse hetkel detsembri lõpus aastal 1922 elas Eestis 1 107 059 inimest, kellest muuseas vaid 27% elas linnades,“ selgitas ta. 100 tüdruku kohta 107 poissi Rahvastikuregistri andmetel elab veebruarikuise seisuga Eestis üks 107

Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?

Kuupäev 14.05.2025

Artikkel

Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda