Otsingu tulemused

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul näitavad tarbijahindade harmoneeritud indeksi esialgsed andmed, et võrreldes mulluse märtsiga on peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad tõusnud. „Ainsaks erandiks on ka sel korral riided ja jalatsid, mis olid 3,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi märtsi andmed avaldab statistikaamet 7. aprillil

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab aga arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski: „Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti jaanuaris, kus ei ole veel paigas kõik vajalikud kaalud.“ Tarbijahinnaindeksi jaanuari andmed avaldab statistikaamet 7. veebruaril. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi andmed 21. veebruaril. Tutvu kiirhinnanguga ka statistikaameti

Statistikaameti andmetel müüsid vesiviljelusettevõtted (kala- ja vähikasvatused) 2023. aastal kaubakala ja jõevähki 918 tonni, 5,7 miljoni euro väärtuses. Tarbimiseks müüdi kalamarja peaaegu 10 tonni. Kasvatatud kala müügikogused suurenesid pärast kolmeaastast vähenemist, kalamarja müük kasvas võrreldes 2022. aastaga 3,5 korda.

Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul oli tarbijahindade harmoneeritud indeksi suurimaks mõjutajaks nii kuu kui ka aasta võrdluses elektri börsihind. „Aasta võrdluses on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,6% odavamad,“ ütles Veski. Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Tarbijahinnaindeksi veebruari andmed avaldab

Korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 2,7% ja majade hinnad 8,9%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2025. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,8% ja majade hinnad 5,4%. „2024. aasta neljanda kvartaliga võrreldes jäid samale tasemele vaid Tallinna korterite ruutmeetrihinnad. Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis korterite hinnad tõusid, olles enne seda, eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis omakorda langenud rohkem kui Tallinnas,“ lisas Umbleja

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,9%.

Statistikaameti esialgsetel* andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4% ja võlatase 19,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal nelja kvartali keskmisena 6,1%. „Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%,“ täiendas Umbleja. Mullu neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 3,6%. Korterite hinnad tõusid 2,1% ja majade hinnad 7,5%. „Võrrelduna eelmise kvartaliga langes indeks teist kvartalit järjest. Ka korterite hinnad langesid neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 1,3%, majade hinnad aga tõusid 0,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.