Otsingu tulemused

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

Statistikaamet alustas koostöös tarkvaraettevõttega Helmes kaasaegse andmete kogumise infosüsteemi loomist. Tööde esimeses etapis arendatakse rakendust, mida inimesed saavad kasutada veebis küsitlustele vastamiseks.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja