Otsingu tulemused

Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.

Statistikaameti palgarakenduses on nüüd nähtaval selle aasta kolmanda kvartali mediaanpalkade andmed. Muutust töösuhete arvus näeb eelkõige kriisist enim räsitud majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning noorte töötajate seas.

Sel aastal Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvinud Tuuli Jürgensonile tõi võidu töö, mis keskendus sellele, kuidas kõige efektiivsemalt analüüsida riskiteguri ja haiguse seoseid.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

ISBN 978-9985-74-620-2 Eesti keeles Formaat A4. 223 lk Ilmus: 30.11.2018 Milline paistab Eesti areng ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide taustal? Kogumik esitab 87 analüüsitud ja illustreeritud näitajat. Seosed on loodud Eesti säästva arengu strateegia ning mitme arengu- ja tegevuskavaga. Kogumik valmis koostöös Riigikantselei strateegiabüroo ja valdkonna ekspertidega. Kuigi põhitähelepanu on suunatud säästvale arengule, pakub väljaanne silmaringi avardavat lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Möödunud kuul statistikaametis toimunud eksperthindamise tulemusena andsid komisjoni liikmed nüüd ametile esmased soovitused. Tagasisides toodi esile Eesti riikliku statistika seadusandluse tugevust, ameti rolli andmehalduse koordineerimisel ja järjepidevat tööd andmekogude ning küsimustike kvaliteediga.