Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine

Statistikatöö eesmärk on anda rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga kooskõlastatud teavet valitsussektori toetusmeetmete kohta, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ja vähendada loodusvarade kasutamist. Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete andmed toetavad keskkonnapoliitika majandusliku mõju analüüsi ning aitavad mõista, kuidas avaliku sektori toetusmeetmed mõjutavad keskkonnakaitset ja loodusvarade majandamist.

Administratiivandmetel põhinev töö

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamises on andmed toetuse allika, toetuse saaja, toetuse tehingu liigi ja toetuse summa kohta.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK).

Kuni 2025. aastani kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse andmeid keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori CEPA 2000 (KTL 2000) järgi, alates 2026. aastast keskkonnaeesmärkide klassifikaatori (CEP) (KEK) järgi.

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded – ESA 2010 tähenduses jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitse ning loodusvarade ja nendega seotud toodete kaitsmise alast tegevust
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.
Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.
Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.
Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).
Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega
Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.
Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.
Keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted – ettevõtted, kes osutavad keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid
Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid
Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda: välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus
Keskkonnatooted – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.
Kodumajapidamine – hõlmab isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.
Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.
Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.
Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.
Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.
Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks
Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks
Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid
Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid

Ettevõte

Kõik ettevõtted, kes on saanud või finantseerinud keskkonnatoetusi.

Kogu Eesti

2022–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2023. aastat. Kuna 2025. aasta oli andmete esmaavaldamise aasta, siis vastavalt Eurostati esmaedastuse reeglitele avaldati 2025. aastal lisaks 2023. aasta andmetele ka 2022. aasta andmed.

Ei ole rakendatav

Keskkonnatoetused ja muud sarnased siirded – miljon eurot

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Andmeid ei jagata ega vahetada teiste riiklikusse statistikasüsteemi kuuluvate asutuste (Eesti Pank) vahel.

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle statistikatöö raames ei ole veel ühtki pressiteadet avaldatud, kuna tegemist on uue tööga.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelis
KK40: Keskkonnakaitsetoetuste ja muude sarnaste siirete arvepidamine.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue statistikatööga.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Andmed edastatakse Eurostatile igal aastal Eurostati andmeedastusportaali EDAMIS kaudu ning Eurostat avaldab andmed oma andmebaasis.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue statistikatööga.

Keskkonnasubsiidiumite ja sarnaste siirete käsiraamat, Eurostat (2015);

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem, Eurostat (2010)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond. Siia peaks nüüd statistikatöö tegijalt tulema tekst, millised olid viimased tulemused.

Andmete tellijana on peamine kasutaja Eurostat.

Lisaks kasutavad andmeid kliimaministeerium, rahandusministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, ning keskkonnasubsiidiumite ja sarnaste siirete käsiraamatule, (Eurostat, 2015).

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Freimiks on nimekiri kõikidest Eesti ettevõttetest, kes on kalendriaasta jooksul saanud Euroopa Liidu või riigieelarvelisi toetusi. Ettevõtted agregeeritakse tähe tasandil EMTAK-ile (EMTAK A; B, C; D; jne).
Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei arvutata

Selles töös mudeleid ei rakendata.

Andmed avaldatakse 24 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 24 kuud).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 24 kuud).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 24 kuud).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad teiste EL-i riikide andmetega, kuna kasutatakse ühtset metoodikat. Erinevusi riikide vahel võivad põhjustada algandmed ja nende kvaliteet.

Andmete esmaavaldamine toimus 2025. aastal, mil avaldati andmed 2022. ja 2023. aasta kohta. Andmed on ajaliselt võrreldavad. Tulevikus võib erinevusi põhjustada toetusmeetmete lisandumine või lõppemine. Suuremate metoodika muudatuste korral muudatustest teavitatakse ning vajaduse korral revideeritakse aegrida.

Vaatlusperioodide arv katkematus aegreas on 2.

Keskkonnatoetuste statistikatöö on kooskõlas rahvamajanduse statistikaga. Erinevus võib tekkida detailsematest andmeallikatest, mida kasutatakse keskkonnatoetuste töö koostamisel.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Sidusus rahvamajanduse arvepidamisega tagatakse rahvamajanduse arvepidamise ja ESA 2010 põhimõtete järgimisega.

Ei ole rakendatav, kuna statistikatöö raames avaldatakse ainult üks andmetabel.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Andmeid ei seni ole revideeritud.

Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga.
Riigi tugiteenuste keskuselt (RTK) saadakse struktuuritoetuste registri andmed;
põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustoetusete andmed;
keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse toetuste andmed;
rahandusministeeriumilt saadakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri toetuste andmed.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid valideerib andmeedastaja. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selle töö andmete puhul ei ole imputeerimise määra võimalik arvutada, kuna tegu on uue statistikatööga ning andmeväärtusi ei ole seni imputeeritud.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamise kohustuslikkus tuleneb Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitlevast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 691/2011.