Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine

Statistikatöö eesmärk on anda rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga kooskõlastatud teavet valitsussektori toetusmeetmete kohta, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitset ja vähendada loodusvarade kasutamist. Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete andmed toetavad keskkonnapoliitika majandusliku mõju analüüsi ning aitavad mõista, kuidas avaliku sektori toetusmeetmed mõjutavad keskkonnakaitset ja loodusvarade majandamist.

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamises on andmed toetuse allika, toetuse saaja, toetuse tehingu liigi ja toetuse summa kohta.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK).

Kuni 2025. aastani kogutakse, töödeldakse ja avaldatakse andmeid keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori CEPA 2000 (KTL 2000) järgi, alates 2026. aastast keskkonnaeesmärkide klassifikaatori (CEP) (KEK) järgi.

Keskkonnatoetuste ja sarnaste siirete arvepidamine hõlmab kõiki Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi institutsionaalseid sektoreid.

Keskkonnatoetused ja samalaadsed siirded – ESA 2010 tähenduses jooksvad ja kapitalisiirded, mille eesmärk on toetada keskkonnakaitse ning loodusvarade ja nendega seotud toodete kaitsmise alast tegevust
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on kaitsta ja taastada looma- ja taimeliike, ökosüsteeme ja elupaiku, aga ka looduslikke ja poollooduslikke maastikke. Teatud maastikutüüpide, biotoopide, ökoloogiliste vööndite ja nendega seonduva (hekid, puude read looduslike koridoride taasloomiseks) säilitamine ja rajamine on selgelt seotud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.
Investeeringud keskkonnakaitsetegevusse (kapitali kogumahutus) – residendist keskkonnatootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine vaadeldava perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele (maaparandus). Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud.
Jäätmekäitlus – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on ennetada jäätmete tekkimist ja vähendada nende kahjulikku keskkonnamõju. Siia kuuluvad jäätmete kogumise ja töötlemise meetmed, sealhulgas järelevalve- ja haldusmeetmed. Samuti kuuluvad siia ringlusse võtt ja kompostimine, madala radioaktiivsusega jäätmete kogumine ja töötlemine, tänavapuhastus ning prügivedu.
Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on tööstuses ja transpordis müra ja vibratsiooni vähendamine, selle seire ja järelevalve. Siia kuuluvad ka lähiümbruse ja avalike kohtade (ujula, kool jne) müra vähendamise tegevused (tantsusaalide helikindluse suurendamine jne).
Kaitse radiatsiooni eest – tegevused ja meetmed, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada mis tahes allikast tuleva kiirguse negatiivseid tagajärgi. Siia kuulub suure radioaktiivsusega jäätmete (tavakäsitsemisel ja transpordil peab nende suure radionukliidide sisalduse tõttu rakendama kiirgusvarjestust) käitlemine, transport ja töötlemine.
Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted – mittefinantsettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega
Keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus – süstemaatiline loominguline tegevus, et suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks keskkonnakaitse valdkonnas. Sellesse rühma koondatakse kõik keskkonnakaitsele suunatud teadus- ja arendustöö tegevused ja kulutused: saasteallikate ja saasteainete keskkonda hajumise mehhanismide, samuti inimesi, liike ja biosfääri mõjutavate saasteainete identifitseerimis- ja analüüsimeetodid. Siia kuulub teadus- ja arendustöö igasuguse saaste vältimiseks ja kõrvaldamiseks, samuti saaste mõõtmis- ja analüüsivarustusele ning seadmetele suunatud teadus- ja arendustöö.
Keskkonnakaitsekulutused kokku – keskkonnatoodete tarbimise, keskkonnainvesteeringute ja antud keskkonnasiirete (arvestatud on tehingud, mis pole kajastatud tarbimises ja investeeringutes) summa, millest on lahutatud välismaailmalt saadud keskkonnasiirded
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine – mõõdab ühiskonna panust keskkonnakaitsesse. Annab infot, kui palju on majandusressursse kasutatud, et vältida, ennetada ja vähendada keskkonna saastatust. Annab ülevaate keskkonnakaitse toodangust, tarbimisest, investeeringutest, impordist ning siiretest.
Keskkonnakaitseteenuseid pakkuvad ettevõtted – ettevõtted, kes osutavad keskkonnakaitse tegevusalaga klassifitseeritavaid teenuseid
Keskkonnakaitseteenuste tarbimine – vaadeldaval perioodil ostetud keskkonnateenused ja keskkonnakaitselise tegevuse pakkumiseks tehtud investeeringud; eristatakse lõpptarbimist, vahetarbimist ja investeeringuid
Keskkonnakaitse tegevusala – keskkonnakaitse valdkond; eristatakse üheksat valdkonda: välisõhu ja kliima kaitse; reoveekäitlus; jäätmekäitlus; pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse; kaitse müra ja vibratsiooni eest; bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse; kaitse radiatsiooni eest; keskkonnaalane teadus- ja arendustegevus; muu keskkonnakaitsetegevus
Keskkonnatooted – keskkonnakaubad ja -teenused, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist.
Kodumajapidamine – hõlmab isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.
Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.
Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on ennetada neisse saasteainete imbumist, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja muu füüsilise seisundi halvenemise ning sooldumise eest. Siia kuulub ka pinnase ja põhjavee saastumise seire ja järelevalve.
Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.
Reovee käitlus – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vältida pinnavee saastumist, vähendades reovee sattumist maismaa pinnavette ja merevette. Siia kuulub reovee kogumine ja töötlemine, samuti seire- ja haldustegevus.
Siirded – maksed keskkonnakaitsetegevuse finantseerimise toetuseks
Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks
Välismaailm – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid
Välisõhu ja kliima kaitse – meetmed ja tegevused, mille eesmärk on vähendada saasteainete heitkogust välisõhku või kontsentratsiooni välisõhus ning kontrollida kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahjustavate ainete heitkoguseid

Ettevõte

Kõik ettevõtted, kes on saanud või finantseerinud keskkonnatoetusi.

Kogu Eesti

2022–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2023. aastat. Kuna 2025. aasta oli andmete esmaavaldamise aasta, siis vastavalt Eurostati esmaedastuse reeglitele avaldati 2025. aastal lisaks 2023. aasta andmetele ka 2022. aasta andmed.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Andmeid ei jagata ega vahetada teiste riiklikusse statistikasüsteemi kuuluvate asutuste (Eesti Pank) vahel.

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle statistikatöö raames ei ole veel ühtki pressiteadet avaldatud, kuna tegemist on uue tööga.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused tabelis
KK40: Keskkonnakaitsetoetuste ja muude sarnaste siirete arvepidamine.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue statistikatööga.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Andmed edastatakse Eurostatile igal aastal Eurostati andmeedastusportaali EDAMIS kaudu ning Eurostat avaldab andmed oma andmebaasis.

Ei ole rakendatav, kuna tegemist on uue statistikatööga.

Keskkonnasubsiidiumite ja sarnaste siirete käsiraamat, Eurostat (2015);

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem, Eurostat (2010)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Tegemist on administratiivandmetel põhineva tööga.
Riigi tugiteenuste keskuselt (RTK) saadakse struktuuritoetuste registri andmed;
põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) saadakse põllumajandustoetusete andmed;
keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse toetuste andmed;
rahandusministeeriumilt saadakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri toetuste andmed.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid valideerib andmeedastaja. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selle töö andmete puhul ei ole imputeerimise määra võimalik arvutada, kuna tegu on uue statistikatööga ning andmeväärtusi ei ole seni imputeeritud.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.