Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine

Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamise eesmärk on anda ülevaade keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangu, lisandväärtuse, ekspordi ja hõive mahtudest ning võimaldada keskkonnakaitsekaupu ja -teenuseid tootva sektori arengusuundade analüüsi. Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektorisse kuuluvad sellised kaubad ja teenused, mis on toodetud keskkonnakaitse või ressursisäästu eesmärgil.

Mitmel allikal põhinev töö

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, tööhõive, eksport ja lisandväärtus tegevusala põhigrupi järgi ning keskkonnaeesmärkide järgi;
kliimainvesteeringud keskkonnaeesmärkide järgi, investeeringute tegijad sektori järgi; ettevõtlussektoris eristuvad lisaks ka tegevusalad.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2027. aastani avaldatakse andmeid EMTAK-i 2008. aasta versiooni järgi, alates 2028. aastast EMTAK-i 2025. aasta versiooni järgi.
Keskkonnaeesmärkide klassifikaator (CEP) (KEK);
toodete ja teenuste klassifikaator (TTK) (toodete ja teenuste klassifikaator on kasutusel rahvamajanduse arvepidamises);
tööstustoodete loetelu (tööstuskaubad, igal aastal loetelust uus versioon);
kombineeritud nomenklatuur (KN);
COFOG – Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (Classification of the Functions of Government);
Activity – rahvamajanduse arvepidamises kasutatav tegevusalade loetelu (sisaldab endas nii institutsionaalset sektorit kui ka EMTAKi);
MLTK 2010 – Eesti Panga maksebilansi laiendatud teenuste klassifikaator 2010;
NACE – Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaator (Nomenclature statistique des activités économiques dans la Communauté européenne);
List of Products of the European Community (PRODCOM list 2019);
Ewc – Euroopa Liidu jäätmete materjalipõhine klassifikatsioon (EWC-Star/Version 2) – Regulation (EC) No 2150/2002 of 25 November 2002 on waste statistics, Annex I. (Klassifikaator on kasutusel JATSi andmestikus);
Action type – Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud (nimistud on kasutusel JATSi andmestikus).

Kaetud on kõik tegevusalad ja institutsionaalsed sektorid, kus toodetakse keskkonnakaupu ja -teenuseid ning kus on tehtud kliimamõjude leevendamisega seotud investeeringuid.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektor – rahvamajanduse tootmistegevus, mille käigus toodetakse keskkonnatooteid (keskkonnakaubad ja -teenused). Keskkonnatooted on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda ja hallata ressursse. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on vältida, vähendada ja kõrvaldada keskkonna saastatust ning vältida ja vähendada mis tahes muud keskkonnaseisundi halvenemist. Ressursside haldamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning seega nende varude kaitsmist ammendumise eest.
Kliimainvesteeringud – kliimamuutuste leevendamise meetmetega seotud kapitali kogumahutus põhivarasse
Lisandväärtus – rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine. Lisandväärtuse komponendid on hüvitised töötajatele (palk ja tööandja sotsiaalmaksed), põhivara kulum, tegevuse ülejääk ja segatulu ning muud netotootmismaksud. Vahetarbimine on kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud kaupade ja turuteenuste väärtus, mida on kasutatud tootmisprotsessi sisendina, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Vahetarbimisse arvestatakse tarbitud kaubad ja teenused, mitte aga edasimüümiseks ostetud kaubad.
Muud keskkonnakaitse tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mis hõlmavad üldist keskkonnahaldust ja -juhtimist, koolitamist ja avalikku teavet. Siia kuuluvad ka mujal liigitamata keskkonnakaitselised tegevused, mida ei ole võimalik eristada teistes keskkonnategevusalade kategooriates.
Muud ressursihaldamise tegevused – kõik mujal klassifikaatoris liigitamata ressursihaldamise tegevused, nagu üldine keskkonnahaldus, haridus, koolitamine ja avalik teave, mis on seotud vähemalt kahe loodusressursiga
Toodang – aruandeperioodil residentide toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Hõlmab turutoodangut, enda tarbeks toodetud toodangut, valitsemissektori mitteturutoodangut ja kasumitaotluseta institutsioonide teenuseid kodumajapidamistele.
Toodangu eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu ning residentide teenuste osutamine mitteresidentidele
Täistööaja ekvivalent – töötatud tundide koguarvu ja täistööajaga ametikohtadel töötatud aasta keskmise tundide arvu jagatis. Täistööaja ekvivalent näitab tehtud töö hulka, mis on taandatud täistööajaga töökohtadele.
Tööhõive – nii töötajad kui ka mittepalgalised töötajad, kes on hõivatud mingi tootmistegevusalaga. Tööhõivet näidatakse täistööaja ekvivalendina.

Ettevõte

Keskkonnakaitsekaupu ja -teenuseid tootva sektori ettevõtted ning kliimamõjude leevendamisega seotud investeeringuid tegevad ettevõtted.

Kogu Eesti

2010. aasta oli pilootaasta, regulaarselt arvestatakse keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive 2014–… ning kliimainvesteeringud 2021–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, 2025. aastal avaldatud andmed kirjeldavad 2023. aastat. Lisaks uuendatakse igal avaldamisel vaatlusperioodile eelneva kahe aasta andmeid vastavalt rahvamajanduse arvepidamise uuendustele, see tähendab, et 2025. aastal avaldati ka 2021. ja 2022. aasta uuendatud andmed.

Ei ole rakendatav

Toodang, eksport, lisandväärtus ja kliimainvesteeringud – miljon eurot;
töötajate arv – täistööaja-ekvivalent

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2174, 24. november 2015 keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi, Euroopa keskkonnamajanduslikus arvepidamises kasutatava andmeedastusvormingu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 kohaste kvaliteediaruannete üksikasjade, ülesehituse ja esitamissageduse kohta (EMPs kohaldatav tekst).

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Viimane selle töö andmete põhjal tehtud uudis avaldati 31. oktoobril 2025 ning on leitav siit: „Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused“.
Alates 2026. aastast regulaarseid pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine tabelites
" target="_blank">KK380: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive tegevusala ja keskkonnakaitse või ressursi haldamise tegevusala järgi;
KK39: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive kaupade ja teenuste järgi;
KK22: Kliimamuutuste ohjamisega seotud investeeringud.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Keskkonna arvepidamine. Arhiiv on lõpetatud tabel
KK38: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive tegevusala ja keskkonnakaitse või ressursi haldamise tegevusala järgi (2010–2022).

Ei arvutata

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Keskkonnastatistikat leiab ka rohemajanduse valdkonna lehelt.
Selle töö andmed on sisendiks tööle 10107 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine, makrotasand“ ning säästva arengu näitajate arvestusele.

Eurostatile esitatakse keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste toodang, lisandväärtus, hõive, toodangu eksport majandustegevusala ja toodangu liigi (turutoodang ja turuväline) järgi. Andmed edastatakse EDAMISe kaudu kord aastas, oktoobri lõpus.
Andmed avaldatakse Eurostati andmebaasi tabelites
Employment in the environmental goods and services sector,
Production, value added and exports in the environmental goods and services sector ja
Production, value added and employment by industry groups in the environmental goods and services sector.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 39 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

The environmental goods and services sector accounts handbook (keskkonnateenuste ja -kaupade sektori arvepidamise käsiraamat) (Eurostat, 2016);
Environmental goods and services sector accounts practical guide (keskkonnateenuste ja -kaupade sektori arvepidamise praktiline juhend) (Eurostat, 2016)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2174, 24. november 2015 nõuetele vastavalt 2017. aastast.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Uuringu andmeid kasutavad kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Eurostat.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011 esitatud nõuetele ja rahvamajanduse arvepidamise reeglitele. Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine pakub teavet viisil, mis on täielikult kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kontseptsioonide, põhimõtete ja klassifikaatoritega.

Andmete täielikkus tagatakse kokkulepitud metoodika rakendamisega. Arvestuste koostamisel rakendatakse rahvusvahelisi klassifikaatoreid, mõisteid ja määratlusi.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Täpsus tagatakse Eurostati väljatöötatud metoodika rakendamise teel.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, kuna tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend keskkonnakaitsekaupu ja -teenuseid tootvatest majandusüksustest ning kliimainvesteeringuid tegevatest majandusüksustest.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Statistikaamet on teinud endast kõik oleneva, et mõõtmisvead oleksid minimaalsed.

Ei ole rakendatav

Ei arvutata

Ei ole rakendatav. Selles statistikatöös mudeleid ei kasutata.

Andmed avaldatakse 720 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 720 päeva). Plaanis on metoodika arendus, et tulevikus avaldada andmed varem.

Andmed avaldatakse üks kord (T + 720 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 720 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Riigi erinevaid piirkondi ei võrrelda ning eraldi arvestusi ei tehta.
Andmed on Euroopa Liidu riikide vahel geograafiliselt võrreldavad. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2174, 24. november 2015 toodud keskkonnakaupade ja -teenuste soovitusliku loendi alusel on andmed võrreldavad, aga peale loendis toodud nimistu on ka kaupu ja teenuseid, mis on igale riigile (sh ka Eestile) ainuomased (näiteks igas riigis, sh ka Eestis, ei ole elektritõukeratas ressursisäästu toode).

2010. aasta andmete põhjal toimus pilootuuring, regulaarselt viiakse arvestust läbi alates 2014. aastast. 2010. aasta kohta avaldatud andmed pole hilisemate andmetega võrreldavad tulenevalt metoodikaerisustest. Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2014. aastast. Kliimainvesteeringute esmaavaldamine oli 2025. aastal, avaldatud andmed (2022.–2023. aastate kohta) on võrreldavad.

" target="_blank">KK380: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive tegevusala ja keskkonnakaitse või ressursi haldamise tegevusala järgi – aegrida on võrreldav alates 2014. aastast;
KK39: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive kaupade ja teenuste järgi – aegrida on võrreldav alates 2014. aastast;
KK22: Kliimamuutuste ohjamisega seotud investeeringud – aegrida on võrreldav alates 2022. aastast.

Lõpetatud tabel:
KK38: Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang, eksport, lisandväärtus ja tööhõive tegevusala ja keskkonnakaitse või ressursi haldamise tegevusala järgi (2010–2022) – aegrida on võrreldav aastate 2014.–2022. aastate kohta.

Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvestus on võrreldav ja sidus rahvamajanduse arvepidamise arvestusega, kuna mõlemas arvestuses kasutatakse institutsionaalsete sektorite ja majandustegevusalade sama määratlust ning kasutatakse samu mõisteid (toodang, lisandväärtus, eksport).
Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvestus ühtib osaliselt (keskkonnakaitseliste teenuste pakkumine) keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise arvestustega.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvestus on võrreldav ja sidus rahvamajanduse arvepidamise arvestusega, kuna mõlemas arvestuses kasutatakse institutsionaalsete sektorite ja majandustegevusalade sama määratlust ning kasutatakse samu mõisteid (toodang, lisandväärtus, eksport).

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori väljundite omavahelise sidususe tagab arvepidamise selge raamistik ja ühtne metoodika (juhendid andmete koostamiseks).

Eurostati ja Eesti andmebaasi vahel on erinevus veeressursside majandamise tegevusala (joogivee pakkumise teenus) näitajate ja rehvide protekteerimise teenuse juures (Eurostat ei hõlma neid arvestusi enda näitajatesse, Eesti arvestustes on need kaasatud).

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.
Kord aastas revideeritakse vaatlusperioodile eelneva kahe aasta andmeid vastavalt rahvamajanduse arvepidamise uuendustele.

Ei arvutata

Arvestus põhineb mitme administratiivandmeallika andmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

• Registrite ja infosüsteemide keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed.
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistrist saadakse ehitatud ja rekonstrueeritud ehitiste andmed.
• Kliimaministeeriumilt saadakse rohelise investeerimisskeemi projektide toetuste väljamaksete algandmed.
• Soojuspumbaliidult saadakse andmed paigaldatud pumpade kohta.
• Keskkonnaagentuurilt saadakse jäätmete koguste ning reovee ja tarbevee koguste algandmed.
• Transpordiametilt saadakse müratõkete ja kergliiklusteede ehituse investeeringute, samuti sõidukite arvu, vanuse ja tehnoülevaatuste koondandmed.
• Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse keskkonnainvesteeringuid rahastavate projektide toetuste väljamaksete algandmed.
• Riigi tugiteenuste keskuselt saadakse struktuurifondide projektide toetuste väljamaksete algandmed.
• Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt saadakse keskkonnakaitsega seotud toetuste algandmed.
• Riigimetsa majandamise keskuselt saadakse andmed kulude kohta metsade kaitseks.
• Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse metsakaitse toetuste andmed.
• Konjunktuuriinstituudilt saadakse sõidukite hindade andmed.

Arvepidamise jaoks kasutatakse statistikatööde 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 20001 „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21701 „Teadus- ja arendustegevus“, 22203 „Tööstustooted“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“, 40013 „Tööjõu-uuring“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10101 „Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine“, 20901 „Majandusüksuste statistiline register“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Arvestus algab vajalike andmete kogumisest ja uuendamisest. Seejärel andmeid agregeeritakse, kontrollitakse ja võrreldakse ning viiakse kooskõlla rahvamajanduse arvepidamise reeglitega. Arvestuste tegemiseks kasutatakse ka automaatseid arvestuslahendusi, mis koguvad andmeid administratiivallikatest ning arvutavad väljundi vajalikule kujule. Enne väljundi moodustamist töötatakse võimalikult detailsete andmetega, et tuvastada võimalikke vigu ja parandada kvaliteeti. Varasema kahe perioodi väljundeid uuendatakse enne avaldamist vastavalt rahvamajanduse arvepidamise uuendustega.

Arvestuste koondtulemusi võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise arvestuste tulemustega ning detailsemal tasemel võrreldakse tulemusi ja andmeid eelnenud perioodide arvestuste tulemuste ja andmetega. Ebakõlade ja anomaaliate korral vaadatakse detailsemalt sisendandmeid.

Andmeväärtusi ei imputeerita ja kaalusid ei arvutata.
Arvutatakse kogusummad, mudeleid ei kasutata. Eri andmeallikatest pärit üksikandmed agregeeritakse koondnäitajateks vastavalt kasutatavatele klassifikaatoritele. Arvutatakse näitajad (toodang, lisandväärtus, eksport, hõive) vastavalt väljatöötatud valemitele. Koguselised muutujad arvutatakse vastavalt keskkonnakaitse ja ressursi haldamise tegevusaladele.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Keskkonnaarvepidamise „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ kohustuslikkus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011 (Euroopa Keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) muudatusest nr 538/2014. Esimene aasta, mille kohta andmed koostati, on 2014. Andmete edastus algas vastavalt määruse jõustumisele 2017. aastal.