Rahvastikusündmused. Abielulahutused

Statistikatöö eesmärk on esitada andmeid ametlikult lahutatud abielude ja lahutajate kohta. Andmeid kasutavad nt demograafid, riigiasutused, rahvusvahelised statistika- ja teadusasutused, WHO, UNICEF. Andmeid kasutatakse nii riigisiseselt kui ka võrdluses teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega.

Kalendriaasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv ning abielulahutuste jaotus lahutajate demograafiliste näitajate järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena).

Lahutanud asustusüksuse liigi, elukoha ja lahutamiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu kestuse, ühiste alaealiste laste arvu järgi.

Abielulahutuste asustusüksuste lõikes avaldamisel kasutatakse
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK).

Abielulahutuste rahvuste lõikes avaldamisel kasutatakse
Rahvuste klassifikaator (RK).

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgneva aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.
Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates
Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika.
Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.
Elukoht – isiku registri- või ütluspõhine elukoht aasta alguse seisuga
Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu
Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.
Lahutumuse üldkordaja – registreeritud abielulahutuste arv aastas võrrelduna aastakeskmise rahvaarvuga; väljendatakse 1000 elaniku kohta
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese km2 kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel
Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris
Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast
Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.

Abielulahutus (vaatlusperioodil registreeritud lahustuste arv);
isik (vaatlusperioodil lahutuse registreerinud isikud)

Eestis lahutatud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik.

Kogu Eesti

1992–…

Kuuandmed avaldatakse eelneva kuu kohta, aastaandmed eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Regulaarseid pressiteateid statistikatööga ei kaasne. 2026. aastal avaldati teema kohta uudis „Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelis
RV047: Abielud ja lahutused

ja valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/Abielulahutused kõikides tabelites.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV261, RV288–RV38U.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1714 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite ega andmetabeli RV38U vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 50101 „Piirkondlik areng“.

Andmed edastatakse kord aastas Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat).

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 23 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistikas kasutusel olevad matemaatilised valemid;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielulahutuste (sh kohtulike abielulahutuste) ja abielu lahutanute kohta.
Lisaks kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid lahutajate taustinfo leidmiseks.

Rahvastikuregistri osa andmeid kogutakse iga päev, osa iga kuu.

Abielulahutused vormistatakse kohalikes omavalitsustes, Tallinna perekonnaseisuametis ja kohtutes. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse, kust need (pärast esialgset töötlust) saadetakse X-tee kaudu statistikaametile.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Lahutanute isikuandmeid ja lahutuskande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning enne avaldamist kontrollitakse neid matemaatiliselt ja loogiliselt. Samuti kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi. Koguarvu võrreldakse varasema perioodiga.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav