Rahvastikusündmused. Abielulahutused

Statistikatöö eesmärk on esitada andmeid ametlikult lahutatud abielude ja lahutajate kohta. Andmeid kasutavad nt demograafid, riigiasutused, rahvusvahelised statistika- ja teadusasutused, WHO, UNICEF. Andmeid kasutatakse nii riigisiseselt kui ka võrdluses teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega.

Administratiivandmetel põhinev uuring

Kalendriaasta jooksul registreeritud abielulahutuste arv ning abielulahutuste jaotus lahutajate demograafiliste näitajate järgi; näitajad avaldatakse absoluut- ja suhtarvudes (kordajatena).

Lahutanud asustusüksuse liigi, elukoha ja lahutamiskuu järgi, soo, vanuserühma, rahvuse, haridustaseme, sotsiaal-majandusliku seisundi, abielu kestuse, ühiste alaealiste laste arvu järgi.

Abielulahutuste asustusüksuste lõikes avaldamisel kasutatakse
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK).

Abielulahutuste rahvuste lõikes avaldamisel kasutatakse
Rahvuste klassifikaator (RK).

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgneva aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.
Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates
Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Kahese jaotuse korral on linnaline ja väikelinnaline piirkond koos. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015. Täpsemalt saab lugeda siit: Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika.
Asustusüksus – haldusüksused (vallad ja linnad) jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, linnaosad, alevid, alevikud ja külad.
Elukoht – isiku registri- või ütluspõhine elukoht aasta alguse seisuga
Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu
Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.
Lahutumuse üldkordaja – registreeritud abielulahutuste arv aastas võrrelduna aastakeskmise rahvaarvuga; väljendatakse 1000 elaniku kohta
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Linnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on üle 1000 inimese km2 kohta ja rahvaarv üle 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.
Maaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on alla 200 inimese km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.
Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel
Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses või registris
Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast
Väikelinnaline asustuspiirkond – kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on 200–1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv üle 5000, kuid mis rahvastiku tiheduse poolest ei ole linnaline asustuspiirkond. Piirkondade määramisel rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vaata „asustuspiirkond“.

Abielulahutus (vaatlusperioodil registreeritud lahustuste arv);
isik (vaatlusperioodil lahutuse registreerinud isikud)

Eestis lahutatud abielud, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik.

Kogu Eesti

1992–…

Kuuandmed avaldatakse eelneva kuu kohta, aastaandmed eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Lahutused, lahutanud – arv

Aasta;
kuu

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta;
kuu

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Regulaarseid pressiteateid statistikatööga ei kaasne. 2026. aastal avaldati teema kohta uudis „Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelis
RV047: Abielud ja lahutused

ja valdkonna Rahvastik/Rahvastikusündmused/Abielulahutused kõikides tabelites.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV261, RV288–RV38U.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 1714 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite ega andmetabeli RV38U vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 50101 „Piirkondlik areng“.

Andmed edastatakse kord aastas Euroopa Liidu statistikaametile (Eurostat).

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 23 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistikas kasutusel olevad matemaatilised valemid;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna määramise metoodika

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.
Viimane hindamine viidi läbi juunis 2026. Selle tulemusena märgiti ära üks kvaliteeti puudutav muudatus: siseministeerium ei kogu enam andmeid lahutuste korduvuse kohta. Seega lõpetati kahe statistikatabeli tootmine, vastavad tabelid viidi statistikaameti andmebaasi arhiivi.

Statistikatöö tellija on sotsiaalministeerium.
Eestis kasutavad andmeid riigiasutused, omavalitsused, meedia, teadlased, eraisikud.

Rahvusvaheline andmekasutaja on Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu. See on olnud antud statistikatöö puhul harv, kuid valdavalt positiivne.

Administratiivandmete kasutamine tagab avaldatud andmete täielikkuse.

Näitajad on avaldatud 88% määras (kaks tabelit viidud arhiivi).

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. Vajadusel statistikaametis andmeid täiendatakse ja puhastatakse muude administratiivsete registrite abil.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Statistikas lähevad arvesse lahutused, kus vähemalt üks pool on Eesti alaline elanik. Kuna selleks kasutatakse residentsuse indeksit ja elukoha andmeid riiklikest registritest, sõltub arvesse minevate lahutuste arv residentsuse indeksist ja elukohaandmete kvaliteedist. Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Suuremaid mõõtmisvigu pole esinenud.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Ei arvutata

Mudeleid ei rakendata

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva), koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Esialgsed kuuandmed (registreeritud sündmuste esialgsed kokkuvõtted) avaldatakse 21 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 21 päeva).

Koondandmed aasta kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine võimaldab Euroopa Liidu määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

Lahutuste ja lahutajate andmeid töödeldakse ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete riigisisese võrreldavuse haldusjaotuse järgi. Kõige detailsemad andmed on omavalitsusüksuse ja selle sisese linna kohta.

Andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses. Andmetabelite aegridade pikkused erinevad, kuid samades andmebaasi tabelites esitatud andmed on kokku pandud sarnaste definitsioonide alusel. Aegrea pikkus oleneb sellest, kui oluliseks on peetud ühiskonnas ühe või teise näitaja alusel sündmuste jagamist, aga ka näitajatele vastavate andmete kättesaadavusest.

Aegrea pikkuse järgi võib eristada kolme andmete rühma: 1) kõige üldisemad andmed alates 1922. ja 1949. aastast; 2) suure tunnuste grupi (vanus, elukoht, ühised lapsed) lisandumine 1990. aastate alguses; 3) elukoha tunnuse muutus pärast haldusreformi (tabelid indeksiga „U“) alates 2017. aastast.

Alates 2024. aastast avaldatakse andmeid ka samasooliste abielude lahutuste kohta.

Üldised lahutuste andmed on alates 1947. aastast, täpsemad jaotused algavad hilisematest aastatest.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Lühemate perioodide puhul ei rakendata residentsuse filtrit (st, et statistikasse on hõlmatud ka mitteresidendid), mis on kasutusel aastastatistika puhul.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Isikuga seotud andmed (nt elukoht, pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Statistilistest näitajatest moodustuvad tabelis tunnuste grupid (näiteks ühiste laste olemasolu või puudumise grupp), mis on tabelite kaupa omavahel võrreldavad.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Regulaarseid revisjone ei toimu, revisjonide suurust ei arvutata.

Siseministeeriumi hallatavast rahvastikuregistrist saadakse andmed Eesti elanike registreeritud abielulahutuste (sh kohtulike abielulahutuste) ja abielu lahutanute kohta.
Lisaks kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid lahutajate taustinfo leidmiseks.

Rahvastikuregistri osa andmeid kogutakse iga päev, osa iga kuu.

Abielulahutused vormistatakse kohalikes omavalitsustes, Tallinna perekonnaseisuametis ja kohtutes. Andmed kantakse rahvastikuregistrisse, kust need (pärast esialgset töötlust) saadetakse X-tee kaudu statistikaametile.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Lahutanute isikuandmeid ja lahutuskande andmeid kasutatakse andmete kogumisel andmete kontrollimise, puhastamise ja täpsustamise eesmärgil. Vajaduse korral kontrollitakse sündmuse andmete õigsust rahvastikuregistri andmete põhjal ja võrdluses rahvastikusündmuste statistilisse andmebaasi kogutud varasemate sündmuste andmetega.

Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning enne avaldamist kontrollitakse neid matemaatiliselt ja loogiliselt. Samuti kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi. Koguarvu võrreldakse varasema perioodiga.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav

Puuduvad