Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (kuu)

Statistikatöö eesmärk on anda teavet kindlustustegevuse mahu ja struktuuri, sh kindlustusmaksete ja väljamakstud nõuete kohta Eesti majanduses. Andmeid kasutab Eesti kindlustusseltside liit ning lisaks kasutatakse andmeid tarbijahinnaindeksite arvutamisel.

Kõikne uuring

Elu- ja kahjukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). 2026. aastast on kasutusel EMTAKi 2025. aasta versioon, enne seda 2008. aasta versioon.

Andmeid kogutakse ja töödeldakse EMTAKi põhjal, avaldatakse aga kindlustusliikide lõikes.

Uuringuga on kaetud järgmiste EMTAKi tegevusvaldkondade ettevõtted:
65111 Elukindlustus;
65121 Kahjukindlustus.

Elukindlustus – kindlustustegevuse põhiliike, mille puhul kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise või surma korral vastavalt temaga sõlmitud lepingule maksma kokkulepitud summa kas ühekordse maksena (kapitalikogumiskindlustus) või perioodiliste maksetena. Elukindlustuse liigid on: surmajuhtumi kindlustus, kapitalikogumiskindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, lisakindlustus jm.
Kahjukindlustus – kõik kindlustustegevuse liigid, v.a elukindlustus. Kahjukindlustuse liigid on: liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, varakindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus jm.
Kindlustusmakse – summa, mida kindlustusvõtja maksab kindlustuse eest. Kasutatakse ka ajaloolist terminikuju „preemia“.
Väljamakstud nõuded – siia alla kuuluvad vaid perioodil makstud nõuete väljamaksed. Siia alla ei kuulu kahjukäsitluskulud, laekunud regressid ja jääkvara ning regresside hinnang. Samuti ei kuulu väljamaksetena kajastamisele liikluskindlustuse oma kindlustusandja kahjude käsitlemisega seotud väljamaksed või selle käsitlemise eest saadud hüvitiste ja teenustasud.

Kindlustusselts

Kõik Eestis registreeritud kindlustusseltsid, v.a need seltsid, kellel on luba tegutseda vaid edasikindlustusseltsina.

Uuringusse ei ole kaasatud seltse, kellel on luba tegutseda vaid edasikindlustusseltsina, seetõttu, et edasikindlustus on sedavõrd spetsiifiline ärivaldkond, et Eesti oludes ei ole selle mõõtmine otstarbekas. Sellega tegelevad edasikindlustusteenusele spetsialiseerunud ettevõtted, mis üldjuhul asuvad suurtes ja/või jõukates riikides, kus ka kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad edasikindlustusteenust osutavad. Hetkel selle ühe edasikindlustuse teenuse pakkuja puhul on tegemist grupi sisemise asjaajamisega ja sel ei ole edasikindlustaja selles klassikalises (eespool kirjeldatud) tähenduses ning Eesti kindlustusturu ärimahtude ülevaate kontekstis ei ole see muutus üksuses seetõttu ka oluline. Edasikindlustajate kohta ei tee järelevalvet ka finantsinspektsioon, mistõttu ei lisata seda ka kindlustuse kuise küsimustiku valimisse.

Kogu Eesti

2008–…

Andmed avaldatakse eelneva kuu kohta.

Ei ole rakendatav

Rahalised näitajad – euro

Kuu

Riikliku statistika seadus;
kindlustustegevuse seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst).

Eesti kindlustusseltside liiduga on statistikaamet sõlminud koostöölepingu.

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Iga kindlustusselts annab statistikaametile kirjaliku nõusoleku andmete avaldamiseks.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Kuu

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö andmete põhjal regulaarseid uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Rahandus/Kindlustus tabelites
RRI05: Elukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi (kuud) ja
RRI07: Kahjukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi (kuud).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 5308 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Kindlustuse andmeid kuvatakse ka statistikaameti kodulehel kindlustuse valdkonna lehel.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 20407 „Tarbijahinnaindeks“ ja 20412 „Eluaseme hinnaindeks“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 30 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

European System of Accounts (ESA 2010) (Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem, inglise keeles)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Andmed on vastavalt ESA 2010 metoodikale kogutud ja töödeldud. Andmete aegread on korrastatud ning asjakohaselt säilitatud.

Andmete tellija on Eesti kindlustusseltside liit.
Andmete põhilised tarbijad on kindlusseltsid ise, kuna andmete võrdlemine konkurentide sisse- ja väljamaksete vahel võimaldab teha kindlustusseltsidel hinnakorrigeerimise jms otsuseid.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Selle töö andmed on täielikud, vastates ESA 2010 nõuetele.

Ei arvutata

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Selles töös valikust sõltumatuid vigu ei mõõdeta, ent neid püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi. Teavet suurematest vigadest ei ole.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest kindlustusettevõtetest. Eestis tegevusloa alusel tegutsevate elu- ja kahjukindlustusseltside ning välismaiste elu- ja kahjukindlustusseltside filiaalide nimekiri on avalik ja asub finantsinspektsiooni kodulehel rubriigis Kindlustusandjad.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Ei arvutata

Ei arvutata

Ei arvutata

Andmed avaldatakse 27 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 27 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 27 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 27 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2008. aastast.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2008. aastast.
Kummagi tabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimastes katkematutes aegridades võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Seos teiste valdkondadega puudub, seega valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata.

Lisaks kuuandmetele avaldatakse ka kuuandmete väärtused kokku. Andmed on omavahel sidusad, kuna aastaandmed saadakse kuude väärtuste summeerimisel.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Ei ole rakendatav, kuna tabelites ei avaldata samu näitajaid.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku: 410 tundi (2025. aasta andmed).
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Ei arvutata

Tegu on kõikse uuringuga, kus objekte vaadeldakse kõikselt. Objektide arv üldkogumis on 21.

Finantsinspektsioonis registreeritud kindlustusseltsidelt kogutakse kindlustusmaksete ja väljamaksete andmeid kindlustusliikide kaupa iga kuu.

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga 1356 „Kindlustus (kuu)“.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Andmeid kontrollitakse ja võrreldakse eelneva aasta sama perioodi andmetega ja eelneva kuu andmetega. Märkimisväärsete muutuste (kasvud/kahanemised) korral leitakse nende põhjused. Vajaduse korral kontakteerutakse andmeesitajatega ja selgitatakse välja muutuse põhjus. Kui selgub, et need muutused ei ole põhjendatud, siis andmed parandatakse.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad