Rahvastikuteadlane: rahvaloendus on oluline avaliku arutelu küsimus
Rahvaloenduste tulemuste analüüsimine ja kommenteerimine on statistikute jaoks oluline tegevus – seda on Eestis tehtud alates esimesest siin toimunud rahvaloendusest aastal 1881. Milliseid järeldusi aga rahvaloendusel kogutud andmete põhjal Eesti rahvastiku kohta teha saab? Statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit selgitab oma vastilmunud raamatus, „Eesti rahvastik. Loendamata loendatud“ viimase sajandi jooksul toimunud muutusi, nende põhjuseid ning mõju.
„Eesti üldsust on rahvastikuküsimused alati huvitanud. Visionäärid on muretsenud rahvaarvu väiksuse ja selle kahanemise pärast. Paljude riikide elanikud ei pane järjekordset rahvaloendust tähelegi, aga Eestis on rahvaloenduse toimumine ja selle metoodika, sealhulgas ka esitatavad loendusküsimused avaliku aruteluküsimus, mille puhul võtavad sõna teadlased ja arvamusliidrid,“ ütles Tiit.
2021. aastal toimunud rahvaloendus erines kõigist eelmistest selle poolest, et suur osa andmetest võeti riiklikest registritest. Raamatus räägitaksegi registripõhise statistika kujunemisloost nii Euroopas kui Eestis. Samuti valgustab raamat lühidalt Eesti Vabariigis varem teostatud rahvaloenduste metoodikat ja tulemusi.
Raamatu viimane osa on pühendatud maakondade rahvastiku eripäradele. Iga maakonna kohta räägib teos erineva loo, mis käsitleb selle maakonna statistilisi näitajaid, aga ka omapära ning arengusuundumusi ja -võimalusi.
Vastilmunud raamatu veebiversioon on kõigile kättesaadav statistikaameti kodulehel.
Põnevaid fakte viimase, 2021. aastal läbiviidud rahva- ja eluruumide loenduse kohta saab lugeda rahvaloenduse lehelt.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)