Tervena elada jäänud aastad 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tatjana Portnova

Juhtivanalüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

tatjana.portnova [at] stat.ee

625 8485

10/02/2023

10/02/2023

Tervena elada jäänud eluaastad rahvuse (eestlased, mitte-eestlased) järgi

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Isikud

Arstiabi kättesaadavus – arstiabi mittesaanuteks loetakse need, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid arstiabi, kuid mingil põhjusel ei saanud seda.

Ekvivalentnetosissetulek – leibkonna netosissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Leibkonna netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurde maksed.

Linnaline asula – linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad.

Maa-asula – maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääks samaks.

Tulukvintiil – tulukvintiilide leidmiseks järjestatakse leibkonnaliikmed ekvivalentsissetuleku alusel ning jaotatakse viieks nii, et madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksema sissetulekuga viiendik jne.

Isik

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad.

FREIM

Rahvastikuregistris registreeritud isikud ja nende leibkonnaliikmed

Kogu Eesti

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

2004–…

Ei ole rakendatav

Aastate arv

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Arstiabi kättesaadavus“ kõigis tabelites ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Terviseseisund“ tabelites TH75–TH90.

Ei ole rakendatav

Ei kasutata

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Tervena elada jäänud aastad ning nende arvutamine. Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Kõik nõutud näitajad avaldatakse.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

Andmed avaldatakse 420 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 420).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Kõigis Euroopa Liidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis korraldatakse uuringut ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat.

Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse Sullivani meetodit. Sisendandmed on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine ja need andmed saadakse sotsiaaluuringust.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Alusandmed on pärit Eesti sotsiaaluuringust. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Seda uuringut viivad läbi kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning ka Island, Norra, Šveits ja Türgi. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast; 2002.–2003. aastal toimusid pilootuuringud.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ andmeid.

Aasta

Ei ole rakendatav

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse varem, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Kõik kogumikus esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse Statistikaametis rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit. Sisendandmed selle meetodi puhul on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine ja need andmed võetakse sotsiaaluuringust.

Ei korrigeerita

Puuduvad