Liiklusõnnetused teel 2013

Statistikatöö nimetus	Liiklusõnnetused teel
Statistikatöö kood	22002
Eesmärk	Anda teavet teedel juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu, hukkunute ja vigasaanute kohta
Statistikatöö alus	Rahvusvaheline tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Korduvus	2013, 2014, 2015

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Rita Raudjärv
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	juhtivstatistik-metoodik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	rita.raudjarv [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9228

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	09/01/2015
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	09/01/2015

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel maakonna järgi. Inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel kuude kaupa.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
3.3. Sektorite kaetus	Kõik teedel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetused
3.4. Mõisted ja määratlused	Hukkunu – inimene, kes suri liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast liiklusõnnetust. Kui inimene suri saadud vigastustesse rohkem kui 30 päeva pärast õnnetust, loetakse ta vigasaanuks. Suitsiidi sooritanud loetakse hukkunute hulka. Liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma. Tee all mõistetakse maanteed, tänavat, parklat, õueala või muud liikluseks kasutatavat rajatist koos kõnniteede, kergliiklusteede, teepeenarde, haljas-, eraldus- või muude ribadega. Siia hulka ei loeta juhtumeid, kus jalakäija saab kannatada kokkupõrkes rongiga, juhtumeid võistluste tõttu avalikuks kasutamiseks suletud teelõigul võistlusel osalenud sõidukite vahel, juhtumeid töötamisel tee ehitus-, remondi- või hooldustöödel ainult selles töös osalenud sõidukite ja inimeste vahel. Liiklusõnnetus joobes mootorsõidukijuhi osalusel – liiklusõnnetus, milles vähemalt üks osalenud mootorsõidukijuht oli õnnetuse hetkel alkoholi- või narkojoobes, sõltumata sellest, kas ta oma tegevusega õnnetuse põhjustas või mitte. Siia hulka ei ole arvatud joobes jalgratturite ja mopeedijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetusi. Juhile kehtib sõiduki juhtimise keeld, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2‰ või rohkem. Alkoholi tarvitamise tunnustega juhte, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 mg või 0,20 kuni 0,49‰ veres, ei loeta antud kontekstis joobes juhtideks. Vigasaanu – inimene, kellele liiklusõnnetuses saadud vigastuse tõttu antakse meditsiinilist esmaabi, määratakse ambulatoorne või statsionaarne ravi. Erinevalt mitmetest Euroopa riikidest ei tehta vahet kergete ja raskete vigastuste vahel.
3.5. Statistiline üksus	Liiklusõnnetus
3.6. Statistiline üldkogum	Teedel toimunud liiklusõnnetused FREIM Maanteeameti liiklusõnnetuste andmekogusse kantud inimkannatanutega liiklusõnnetused teedel
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti – kuuandmed Maakonnad – aastaandmed
3.8. Ajaline kaetus	Kuuandmed 1990–… Aastaandmed maakonniti 1998–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav.

4. Mõõtühik

Liiklusõnnetused – arv

Hukkunud – arv

Vigasaanud – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

Kuu

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

UN ECE, ITF ja Eurostati transpordistatistika ühisküsimustik Gentlemen's Agreement

Nõukogu otsus, 30. november 1993, ühenduse liiklusõnnetuste andmebaasi loomise kohta (93/704/EÜ)

MUUD KOKKULEPPED

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	http://www.stat.ee/avaldamiskalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata.
10.2. Väljaanded	„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/ Transport”.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatöödele 50101 „Eesti regionaalareng”, 50104 „Linnade uuring” ja 50201 „Säästva arengu näitajad”. Statistics explorer.
10.6. Metoodikadokumendid	Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm) http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/transport_glossary_4_ed_ET.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad.

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Päästeamet

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Vastab eeskirjadele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav.
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta..

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus

Kuuandmed Eesti kohta avaldatakse 40 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+40) ja aastaandmed maakonna järgi 90 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+90).

kuu

(2010) T+22

(2009) T+22

(2008) T+22

(2007) T+22

aasta

(2012) T+23

(2011) T+21

(2010) T+22

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on võrreldavad alates 1990. aastast.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

–

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Maanteeametilt saadakse liiklusõnnetuste andmekogusse kantud andmed inimkannatanutega liiklusõnnetuste kohta. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kuu
18.3. Andmete kogumine	Andmed saadakse Statistikaameti failiedastusserveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid valideerib nende haldaja. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita.

19. Märkused

Puuduvad.