Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine 2017

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Grete Luukas

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

grete.luukas [at] stat.ee

5332 3939

10/02/2023

10/02/2023

Investeeringud keskkonnakaitsesse, jooksevkulud ja keskkonnakaitsetulud

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Keskkonnakaitse tegevusalade loend CEPA-2000 (KTL CEPA-2000)

Keskkonnakaitsekulutuste aruannetega kogutavate andmete koostamisel ei ole rahvamajanduse arvepidamise mõistes institutsiooniliste sektorite kaetusega arvestatud.

Keskkonnakaitsekulud ja -tulud avaldatakse eraldi keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ja mittespetsialiseerunud ettevõtetele.

Investeering tootmisprotsessi muutmiseks – kulutused uutele tehnoloogiatele, seadmetele, keskkonnasäästlikumale materjalile jms, mille kasutamine vähendab tootmises tekkivate saasteainete kogust. Olemasoleva tootmisprotsessi uue ja keskkonnasäästlikumaga asendamisel näidatakse investeeringuna uue ja vana tootmisprotsessi maksumuse vahe. Tehnoloogia osalisel muutmisel näidatakse see osa investeeringust, mis tehti keskkonnakaitseks. Kui tootmisprotsessi muutmise otsene eesmärk ei ole vähendada keskkonna saastumust, vaid selleks on teised põhjused (tehnilised, majanduslikud jms), siis sellist investeeringut ei näidata.

Keskkonnakaitseinvesteeringud – kõik investeeringud, mille eesmärk on ära hoida keskkonna saastumist või vähendada tekkinud saastumist.

Investeeringud keskkonnakaitsevahenditesse – investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vältida või vähendada tootmisprotsessis tekkinud saasteainete sattumist keskkonda või monitoorida ja analüüsida tootmisprotsessis tekkinud saasteaineid.

Keskkonnakaitsekulutused – keskkonna kaitseks tehtud investeeringute ja jooksevkulude summa. Keskkonnakaitsekulutused on ainult need kulutused, mille peaeesmärk on ära hoida, vähendada või likvideerida ettevõtte majandustegevusest tingitud keskkonna saastumist või mõnel muul viisil kahjustumist.

Maksed ostetud keskkonnakaitseteenuste eest – maksed, mida ettevõte teeb keskkonnakaitseteenuste eest väljapoole oma ettevõtet (prügivedu, jäätmete käitlemine, maksed heitvee kanaliseerimise ja töötlemise ning maksed keskkonnaalaste konsultatsioonide eest, saastunud pinnase või veekogu puhastamine jm).

Sisemised jooksevkulud – ettevõttes keskkonnakaitsetegevuseks vajalikud kulutused tööjõule, energiale, materjalile, remondile jms, keskkonnakaitsevahendite rent, liisingu ja kindlustuse maksumus, kulutused saastetaseme mõõtmiseks ja monitooringuks. Sisemised jooksevkulud sisaldavad ka administratsiooni keskkonnakaitsetegevuse kulutusi, mis pole otseselt seotud keskkonnakaitsesüsteemide hooldusega, nagu keskkonnaalane koolitus, infosüsteemi loomine, litsentsitaotluste vormistamine jm.

Tulud keskkonnakaitsetegevusest – keskkonnakaitsetegevusest (nt heitvee- või jäätmekäitlusest) saadud tulu.

Tulud keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist – tulu keskkonna saastatuse vähendamisega seotud tegevuse kõrvalsaaduste müügist (tulu ümbertöötatud tootmisjäätmete müügist, tasu jäätmete põletamisel saadud energia müügist jms).

Ettevõte

Ettevõtted, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist

Ettevõtted, mis on spetsialiseerunud keskkonnakaitseliste teenuste osutamisele

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud ja keskkonda potentsiaalselt saastava tegevusalaga (EMTAK 1–3; 5–11; 13–33; 35) või keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tegutsevate majandusüksuste (EMTAK 36, 37, 38, 46.771, 71.121, 71.129, 72.191, 81, 91) loend

Kogu Eesti

2001–…

Ei ole rakendatav

Keskkonnakaitselised tulud ja kulud – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 446/2014, 2. mai 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta ning komisjoni määrusi (EÜ) nr 251/2009 ja (EL) nr 275/2010 ettevõtluse struktuurstatistika jaoks koostatavate andmesarjade ja selle kvaliteedi hindamise kriteeriumide osas (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 439/2014, 29. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta seoses näitajate määratluste ja andmete edastamise tehnilise vorminguga (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonnakaitse ja -järelevalve / Keskkonnakaitsekulutused“ tabelites:

KK063: Keskkonnakaitsele mittespetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud tegevusala (EMTAK 2008) ja keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi

KK064: Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete keskkonnakaitsekulud ja -tulud keskkonnakaitse tegevusvaldkonna järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Aruannetega kogutavad andmed on sisendiks statistikatööle 10106 „Keskkonnakaitsekaupade ja -teenuste sektori arvepidamine“ ning 10107 „Keskkonnakaitsekulutustuste arvepidamine, makrotasand“.

Environmental expenditure statistics: Industry data collection handbook, Eurostat (2005)

Environmental expenditure statistics. General Government and Specialised Producers data collection handbook, Eurostat (2007)

SERIEE Environmental Protection Expenditure Accounts – Compilation Guide (2002)

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Justiitsministeerium

Säästva Eesti Instituut

Kohaliku omavalitsuse asutused

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise metoodika rakendamisega saavad andmed täielikuks, st esindatud on makrotasand, mida saab suhestada SKP näitajaga.

Aruannetega on esindatud mikrotasand. Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 295/2008 nõutud andmekooslusele.

Lähteandmete täpsus võib olla väike, seda kontrollitakse andmeallikate võrdlemisel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid peaksid tagama piisava kaetuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvusvaheliselt ühtne metoodika võimaldab keskkonnakaitsekulutuste määruse alusel kogutavaid andmeid riigiti võrrelda.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

2001. aastal muutus keskkonnakaitse jooksevkulude arvestamine. Alates 2001. aastast on tagatud andmete võrreldavus aegreas.

Valdkonnaülene sidusus on üsna vähene ja paraneb keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise reeglite rakendamisel.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 911

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused 0,7;

Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte keskkonnakaitsekulutused 1

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 23 000 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist.

Objektide arv valimis on 1250 ettevõtet, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist; ligikaudu 500 keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtet.

Kõikselt vaadeldakse keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtteid ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtteid, mille tegevus eeldab keskkonnakaitsekulutuste tegemist. Alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse hõivatute arvu järgi stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse majandusaasta aruannete andmed.

Keskkonnaministeeriumist saadakse saastetasude andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtete kulude ja tulude andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“ ja „Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte keskkonnakaitsekulutused“.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu. Keskkonnaministeeriumi andmed saadakse e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse rahvamajanduse arvepidamise andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse vähem kui 50 töötajaga ettevõtetele.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad