Otsingu tulemused

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta III kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga jäi vabade ametikohtade arv samale tasemele, ent vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 10%. Eestis on olnud püsivalt üle 10 000 vaba ametikoha alates 2017. aasta I kvartalist.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

Majutusettevõtetes peatus 2017. aastal 3,5 miljonit sise- ja välisturisti, mis oli 7% enam kui 2016. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Töötuid oli 2011. aasta II kvartalis 92 000 ja töötuse määr 13,3%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.