Otsingu tulemused

Iga Eesti elu vastu huvi tundev inimene peaks nüüdseks juba teadma, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Aga teadmisest üksi ei piisa, sellega trendiga tuleb õppida ühiskonna elu korraldamisel arvestama. Et pilt on sageli kõnekam kui sõnad, saab Statistikaameti veebis trendi liikumist viimase 40 aasta jooksul nüüd oma silmaga näha. Mul on viimase paari kuu jooksul olnud võimalus kolmes Eesti maakonnas rääkida rahvastikus toimunust ja eesootavast. Võin kindlat väita, et rahvastiku vähenemise ja vananemisega kaasnevatest probleemidest saadakse oluliselt paremini aru, kui nelja-viie aasta eest

Vabariigi Valitsuse tellimusel teeb statistikaamet koos Telia, Tele2 ja Elisaga anonüümsetele mobiiliandmetele toetuvat liikumisanalüüsi. Märtsi tulemused näitavad, et 11. märtsil kehtestatud lisapiirangute järel liikumine mõnevõrra vähenes, aga viimasel 10 päeval on liikumine taas aktiivsem.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Selle aasta lõpus stardib Eestis rahva ja eluruumide loendus. Mida on vaja selle olulise sündmuse kohta igal kohalikul omavalitsusel teada?

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14% ning import 19%. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16% ja import 22%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet.

Eestis suri 2019. aastal tuhande elussündinu kohta 1,6 alla üheaastast last. Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid ning on märkimisväärne, et paistame selle poolest maailmas silma kui ühed parimatest. Vaadates viimaste kümnendite jooksul toimunud muutust, saame rääkida eduloost, mis väärib jagamist.