Otsingu tulemused

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks annab Statistikaamet välja kogumiku, kus esitatakse graafikute ja arvude abil Eestis toimunud muutusi peaaegu saja aasta jooksul. Kogumik ilmub 2017. aasta novembris ja seda saab kuni juuni lõpuni tellida soodushinnaga 16 eurot! Telli endale trükis ette juba täna

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

Austraalia rahvaloendusel täitis 30% elanikest loendusküsimustiku interneti teel, teatas Austraalia Statistikabüroo. Esimese öö jooksul täideti ankeedid enam kui kahe miljoni leibkonna kohta. Austraalias algas rahvaloendus 9. augustil. Selleks ajaks oli kogu riigi elanikkond saanud posti teel kätte paberankeedid. Seejärel oli võimalik valida, kas täita paberankeet ja jääda ootama loendustöötajat või vastata loendusküsimustikule interneti teel. Esimese öö jooksul osales e-loendusel üle kahe miljoni leibkonna, kokku täitis kuni 5. septembrini toimunud loenduse ankeedi elektrooniliselt kolmandik

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.