Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, teatab Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis.

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 560,4 miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2018. aasta mais eelmise aasta maiga võrreldes püsivhindades 3%, teatab Statistikaamet. Kui aprillis suurenes müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis mais kasv veidi kiirenes.

Statistikaametil valmis rakendus, mis visualiseerib Eesti kaubavood ja annab seeläbi senisest parema ülevaate kaubavahetusest teiste riikidega.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 22%.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.