Otsingu tulemused

Teisipäeval, 3. detsembril kogunes Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon (VVLK), kellele statistikaamet andis ülevaate rahva ja eluruumide loenduse teise prooviloenduse tulemusest ning tutvustas 2021. aasta võimalikku loendusmeetodit.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas esimeses kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% ja import 51%. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi ja imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest. Teenuste import suurenes eelkõige telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste kasvu tulemusena.

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.

Noorematele lastele meeldib koolis rohkem ehk koolimeeldivus väheneb vanusega, Eestis enam just tüdrukute hulgas. Koolimeeldivust aitavad suurendada turvatunne koolis, sõbrad ja õpetajad, kes lapsi kuulavad ning nende arvamusest hoolivad.

Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.

Eelmise aasta küsimustikele saime andmeesitajatelt tagasisidet 6520 korda. Vastajatelt saadud väärtuslik info aitab meil tulevikus teilegi vajalikke andmeid koguda järjest mugavamate ja lihtsamate meetoditega.

Statistikaameti uuringust infotehnoloogia leibkonnas selgub, et Eesti inimesed kasutavad aktiivselt internetti, ettevõtted aga peavad end kaitsma turvaohtude eest.

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.

Kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 2017. aastal märgatavalt ei muutunud. Põllukultuuride saagid olid suuremad kui eelnenud aastal, kuid palju saaki jäi koristamata. Suurenes sigade ja veidi ka veiste arv. Liha toodeti vähem kui eelnenud aastal, piima ja mune rohkem.

Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.