Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ettevõtjate müügitulu ja investeeringud suurenesid

Kuupäev 27.02.2020
Artikkel
Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes eelmisel aastal ettevõtete müügitulu enamikel tegevusaladel. Suurima panuse sektori müügitulusse andsid kaubanduse, töötleva tööstuse ning info ja sideettevõtted. Müügitulu kasvu pidurdasid enim energeetika ja mäetööstus.

III kvartalis majanduskasv kiirenes

Kuupäev 30.11.2018
Artikkel
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Andmete esitamisest töötamise registrisse

Sisuleht
Valitsuse määruse kohaselt tuleb tööandjal kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse (TÖR) iga töötaja ametinimetus ja töökoha aadress. Selle eesmärk on koguda tõhusamalt palga- ja tööjõuandmeid, teha täpsemat tööturu- ja palgastatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus. Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb märkida TÖR-i siis, kui inimene töötab töölepingu alusel. Kui inimene töötab võlaõigusseaduse lepingu alusel, siis ei tule täiendavaid andmeid TÖR-i kanda. Eestis on kasutusel ligi 700 000 ametinimetust. Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad

Tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja oli oktoobris toit

Kuupäev 07.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,9%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 3,7% ja teenused 7,0% kallimad.

Ekspertide fookusgrupp tõstis esile korrektsete elukohaandmete olulisust

Kuupäev 23.10.2020
Artikkel
Statistikaameti kokku kutsutud teadlastest ja ekspertidest koosnev fookusgrupp arutles rahvaloenduse korralduse ja metoodika üle. Arutelude käigus jõuti tõdemuseni, et koroonaviiruse mõjul omandavad varasemast suuremat tähtsust ka vastajate teise elukoha andmed.

Kaia Oras: keskkonnakaitse edu kaaludes

Kuupäev 05.06.2024
Artikkel
Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?