Otsingu tulemused

Majutusettevõtetes peatus 2011. aasta I poolaastal ligi 1,2 miljonit välis- ja siseturisti, mis oli 15% enam kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet. Turistide arv majutusettevõtetes ületas 10% võrra ka kümnendi seni parima, 2008. aasta I poolaasta tulemust.

Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta veebruaris 152 000 turisti, teatab Statistikaamet. Nii sise- kui välisturistide arv suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 6%.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Eesti majutusettevõtetes peatus 2011. aasta kümne kuu jooksul 2,34 miljonit sise- ja välisturisti ehk sama palju kui 2007. aastal kokku, teatab Statistikaamet. Turistide arv suurenes ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Majutusettevõtetes peatus 2010. aasta jaanuaris 73 000 välisturisti, mis oli 18% enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Turismi kõrgkuul juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 317 000 turisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta samal ajal, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.

Praegu üle maailma toimuvad rahvaloendused näitavad maailma rahvastiku jätkuvat kasvu ja peagi ületab Maa rahvaarv 7 miljardi piiri. Samas on rahvastikuareng piirkonniti väga ebaühtlane. Euroopa, sealhulgas Eesti, seisab tulevikus silmitsi rahvastiku kahanemise ohuga, samal ajal kui Maa vaesemates riikides valmistab probleeme ülerahvastatus. Äärmuslikumad rahvastikuprognoosid pakuvad, et 2300. aastal elab maakeral praegusest viis korda enam inimesi ― 36 miljardit. Kui praegu elab Aafrikas 13% maailma rahvastikust, siis paarisaja aasta jooksul mandri elanikkond kahekordistub. Euroopa osa

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2012“, mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.