Otsingu tulemused

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.

Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 585 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aasta jaanuariga suurenes müügitulu püsivhindades 3%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta märtsis 630 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 12 000 inimest.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 17,9% ja teenused 29,7% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.