Otsingu tulemused

Statistikaameti nimede statistika rakendusest saab nüüd lisaks populaarsematele eesnimedele infot ka enimlevinud perekonnanimede kohta.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta III kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga jäi vabade ametikohtade arv samale tasemele, ent vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 10%. Eestis on olnud püsivalt üle 10 000 vaba ametikoha alates 2017. aasta I kvartalist.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga ‒0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga ‒0,9%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

2017. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,9 miljardi ja imporditi Eestisse 14,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse käive suurenes teist aastat järjest, eksport kasvas 2016. aastaga võrreldes 8% ehk ligi 1 miljard eurot ja import suurenes 9% ehk 1,2 miljardit eurot.

Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.