Otsingu tulemused

Täna, 16. septembril kell 9.00 avaneb töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 132 piirkonnajuhi leidmiseks, teatab Statistikaamet.

Rahva ja eluruumide loendusel on isikuankeedid täidetud juba enam kui miljoni Eesti püsielaniku kohta. Esimesel töönädalal loendasid rahvaloendajad üle 100 000 inimese.

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta aprilliga 16% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Selle aasta aprilli kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) avaldus algas etteheitega, et Statistikaameti pressiteatest ei selgu, kui palju oli usuküsimusele vastajaid. See etteheide ei ole põhjendatud.

Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga 9% ja import vähenes 8%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 7,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis SKP kasv aeglustus ning oli täpsustatud andmetel 4,5%.

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000