Otsingu tulemused

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted kolmandas kvartalis kaupu ja osutasid teenuseid 16,4 miljardi euro eest, see oli 5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti 2022. aasta turismiuuringu andmetel reisisid Eesti inimesed mullu kodumaal 16% rohkem kui 2021. aastal, välismaale reisimine kasvas aga pea kaks korda. Välismaale tehti enam kui miljon ööbimisega reisi, ööbimisega sisereise oli 2,6 miljonit. Kes aga reisivad kõige enam ja kas vanus mõjutab reisimise sihtkohta? Kummad on aktiivsemad reisijad – mehed või naised?

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust. Algatus tekitas palju elevust ning on saanud rohkelt positiivset tagasisidet.

Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama.

Näitajad, mida statistikaamet välja annab, mõjutavad moel või teisel iga Eesti inimest. Mis näitajad need täpsemalt on ja miks need on Eesti arengu jaoks olulised, räägib statistikaameti asepeadirektor Kaie Koskaru-Nelk.

Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva Zoomi keskkonnas.

Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.