Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tegeles Eestis 2012. aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Esmaspäeval, 27. juulil on Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat peadirektor Walter Radermacher ühepäevasel visiidil Statistikaametis. Walter Radermacheri ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepa kohtumisel räägitakse Euroopa statistikasüsteemi uutest suundumustest ja väljakutsetest. Samuti Eesti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistusest, uuendamisel olevast statistikaseadusest ja riikliku statistika rahastamisest. „Euroopa statistikasüsteem elab praegu murrangulises ajajärgus,“ märkis Priit Potisepp. „Majanduslik olukord tingib seda, et statistikasüsteemis on järjest

ISBN 978-9985-74-553-3 Eesti keeles Formaat A6. 40 lk Ilmus: 15.05.2014 Taskuteatmik annab ülevaate Viljandimaa praegusest olukorrast ja strateegilistest eesmärkidest statistiliste näitajate abil. Taskuteatmik on koostatud Viljandi Maavalitsuse ja Statistikaameti koostöös. Sisukord Viljandimaa üldine ülevaade Viljandimaa väärtused Viljandimaa väljakutsed ja strateegiad Inimkapitali arendamine Ettevõtluskeskkonna ja majandusearendamine Kontseptuaalse arengu tagamine Elukeskkonna ning tehnilise jasotsiaalse taristu arendamine Kaanepildist. Kokkuvõte

Statistikaameti andmetel tegeles Eestis 2012. aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

31. detsembri esimestel minutitel alanud 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011) käivitus hoogsalt - esimese ööpäeva jooksul täideti küsimustik internetis enam kui 26 000 inimese kohta. Internetis saab rahvaloendusel osaleda jaanuarikuu lõpuni.

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-497-0 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 29.07.2011 Taskuteatmik annab lühiülevaate Eesti põllumajanduse arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on majandusnäitajad, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise jne andmed. Info on esitatud tekstide, tabelite ja diagrammidena. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

ISBN 978-9985-74-480-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A4. 91 lk Ilmus: 23.12.2010 Kogumik pakub ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest Eesti ettevõtetes ja leibkondades 2010. aastal võrdluses varasematega. Lisaks on esitatud kokkuvõte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete majandustegevusest. Eesti infoühiskonna arengut aitab iseloomustada võrdlus teiste riikidega. Andmestik on esitatud ettevõtete põhitegevusalade ning leibkonna ja isikute tüüpide kaupa. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Informatsioon on antud ülevaadete, diagrammide ja tabelitena

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Statistikaameti andmete kohaselt jäi 2019. aastal kaupade eksport võrreldes aasta varasemaga samale tasemele ja import vähenes 1%. Esimese poolaasta kaubavahetuse suur kasv tasandas teise poolaasta kahanemise.